Niisiis - reedel nõela alla!
Ilusaim loetud asi viimasel ajal: "Kui sa kedagi armastad, siis sa armastad teda, ja kui sul ei ole muud anda, siis sa annad talle oma armastuse." Ja ongi nii.
should we leave unsaid what's left unspoken?
By the way - sellistel i-i-ilusatel päikeselistel päevadel pole paremat kui minna randa ja pilte klõpsutada vana Zenitiga (et pärast saada liiga tumedad udukogud?), vahtida luiki, neilt mitte tappa saada, külmetada sõrmed tuules ära, kuuma piparmündikakaod juua, sadamas laevu vahtida ja tagasi lükata soovi neist ühele lihtsalt marssida ning sadama marketites tüütuid müüjannasid ignoreerida. Kiitos! Tegelikult oli hästi vinge! Ja kahe nädala pärast on pühapäev veel toredam! Here, kitty, kitty!
ps - Kas taskuvaras trollis ja narkar keset teed on kahekümne minuti jooksul väga palju? Mitte New Yorkis, vaid Mustamäel...
By the way, Annu - ma arvan, et Liina kutsus neid rõõmupallikesteks. Või...igatahes - siin ;)