04 July 2006
03 July 2006
Ja kui ei saagi katseid teha enne või pärast ettenähtud aega? Mida, püha põrgu nimel, ma siis teen? Ma lausa armastan inimesi, kes meilidele ei vasta...eriti neid, kes peaks olema tähtsatele küsimustele vastaja tähtsas rollis paanikas inimeste rahustajaks.
01 July 2006
*Autost sai rong ja emast Nele ning hiljem Laura. And there we were, out in the sunshine. pool toredat päevakest päälinnas. Muusikapood, muusikapood, muusikapood, kaubamaja, McDonalds, kaubamaja, kaubamaja, ROOOOONG!!! No täitsa lõpp, me oleks rongist maha jäänud peaaegu tagasitulles. 16.06 Viru uksest pooljoostes väljudes kõlksus peas ainult see mõte, et me PEAME rongile jõudma. Nojah, 3 minutit enne väljumist potsatasime väsinutena rongipingile, Laura lehvitamas akna taga. Bye bye!
Nüüd istub mul voodil paberkott igasuguse infoga Soome erinevate toredate linnade kohta ja paar kommi ka. Üleüldiselt minu poolest jäid kõik pealuukestega ketsid, pusad, triibulised särgid ja ülimõnusad CD-d poodidesse kedagi teist ootama. Jah, need alatised proleemid - no money, no fun ning see, et mulle ei sobi elu sees selga sellised ilusad asjad. Aga muidu oli mõnna.
I don't belong here in the middle of all these beautiful people.
30 June 2006
Huvitav film, tõesti. Pole aimugi (veel), kui palju see raamatusse tehtud oli ja palju veel juurde mõeldud, aga huvitav ta oli. Ühesõnaga on mr Brown loonud midagi, mis käib vastu kas just kõigele, aga osale sellele, mida paljud jupikeste kaupa teada saades tõeks peavad. Mitte, et ma Piiblist jube palju teaks, kaugel sellest, aga lihtsalt tundub, et...ma ei teagi. Ma pole lihtsalt selliste asjade peale kunagi mõelnud, et kes see Jeesus siis oli ja mis pärast edasi sai. Eks ta ju inimene võis olla, elada rääkida headusest ja armastusest nagu Bulgakov kirjutas. Ainus võimalus teada saada, kes või mis ta siiski oli ja kas üldse oli, on küsida, ja me oleme umbes kaks tuhat aastat hiljaks jäänud.
28 June 2006
M: "Null."
Õ: "Positiivne või negatiivne?"
M: eee "Ma ei tea."
Õ: "Kuidas nii? Seda peab teadma."
M: "Aga mulle öeldi lihtsalt null."
Õ: "Söönud olete?"
M: "Jah, hommikul."
Õ: "Väga hea. Nii vaatame siis tabelist."
A: "Ahaa, esimest korda jah?"
M: "Jah."
Õ: "Oi, vabandust, siis te ei tea jah."
27 June 2006
Kõik räägivad jalgpallist? Omamoodi vägev. Aias raamatut lugedeski jõuavad kõrvu tänaval kõnelevate meeste arutlused lisaajast, kohtunikust, penaltiseeriast jne. Oi ja varsti hakkab esimene tänane mäng - Brasiilia vs Ghana ning hiljem eriti põnevana tunduv Hispaania vs Prantsusmaa. It's taking over me.
_____
Midagi ilusat akustilise kitarri vaikse saatega.
Flies with a broken wing, she's ever so graceful, so like an angel,
but I see, tears flow quietly.
The struggle she's seen this spring, when nothing comes dancing,
paying a handsome fee, and still she smiles at me.
And I can't take it, no I can't help but wonder...
Why do we sacrifice the beautiful ones?
How do you break a heart of gold?
Why do we sacrifice our beautiful souls?
Heroes of tales unsung, untold.
Sweet as an angel sings, she gives though she has none left but the
last one, free, unhesitatingly.
And I am humbled, I'm a broken mirror, and I can't help but wonder...
Why do we sacrifice the beautiful ones?
How do you break a heart of gold?
Why do we sacrifice our beautiful souls?
Heroes of tales unsung, untold.
Why do we sacrifice the beautiful ones?
Why when they walk with love alone?
Why do we sacrifice our beautiful souls?
Just trying to find their way home.
25 June 2006
Elavat Legendi kuulasin kuskilt värava tagant. Kuulsin õigemini. Üks asi veidi häiris nende juures, aga see selleks.
Ultima Thule ajaks jõudsime keset pooltühja platsi seisma. Pool ajal seirasime kuhugi kujale kui lava poole. Khõm khõm. Ega soome rokkaritke lookalike igapäev siin kohta ju. Bänd oli ka hää. Nii vähe kui ma neist tean. Ja "Mida iganes" oli siiski parim. Uus ja värske ja ikka power.
Ines imes. Riimi läks *inglinägu* Ei, tegelikult täiesti savi, aga vahelduseks võiks laulda ka.
Terminaator oli vahva. Hea eeskuju Jassilt kohe teistele - kui hääl ära, laula ikka. Kahju oli tast muidugi, jubedalt, sest kui hääl on nii sealsamuses, siis laulda on ekstra jube. Aga retseptid ja muu talle selle eest, et ta ikkagi laulis, mitte ei jätnud näiteks asja üldse ära. Hakkama sai ilusti. Aitäh neile.
Iiks, Liisu on nii armas. Ehk õde käis lilli toomas koos pisikesega.
Ah, ja enne sattusin vaatama pea pooletunnist videomaterjali Metallica Tallinna kontserdi kohta. Pressikas, meet&greet Kirkiga, minutid enne lavaleastumist - ehk Robert laulmas toredasti "School of Rocki" laulu ja üldse -, intro, mis pani siiani külmavärinad üle selja jooksma, ning "Fade to Black" live. Ma tahan seda kõike tagasi!!! *wanders off to find a live gig*
Muuseas, "Call of Ktulu" allikaks olnud "The Call of Cthulhu" on üsna freaky jutt. Ja ma arvasin, et mulle ei meeldi ulme...
"Emptiness is filling me to the point of agony..."
24 June 2006
Päästsin ema ja enda Power Hit Radiost ja kas sa näed - R2-st hakkas just Top 20. Äärmiselt tore saade, muuseas.
Kohanumbreid ei mäleta, aga eriti meeldiad lood olid: The Sun - Tüdrukune, No-Big-Silence - War In Wonderland, Brides In Bloom - Believe, Kognito - Tuhandeis Tubades ja loomulikult nr 1 kohal kratitsev HND. Üks räpilugu, mis alles üritab edetabelisse saada, oli ka hästi...hästi tabvate sõnadega. Loo nimi oli vist "Kaubanduskeskuse lapsed", esitajaks Tommyboy. Räpp räpiks, seda saaks ka pika rokkloona esitada, aga sõnad olid küll kümnesse. Nojah, samas teine tabelissepürgija Hanna-Liina Võsa näol oli jubeduse tipp. Või, noh, ütleme nii, et poplood talle ei sobi. Eriti sellised, mis tekitavad tunde, nagu peaks aega 30-40 aastat taha keerama. See neiu peaks jääma muusikalide juurde ikkagi.
Aga üldiselt viimased paar päeva on supervahvad olnud.
Lõpuaktus oli ilus ja armas. Meie video tuli eriti vinge ja lauspisaravoolu vältimiseks olid Riina ja Tiina kena video teinud.
Tere Pärnu suvi päev 1. Oh jummel. Kavas oli Mushy, Metsatöll ja No-Big-Silence, saime neid ja eestimaist paduvihma, nii et kõik oli ümber hall. No ega see siis ei takista ju. Publikut mingis osas mitte vähemalt. Vihm tegi asja kuidagi hoopis paremaks. Välja arvatud voolukatkestus, jah. Siis, kui juhtmed ära kuivasid ja meie ikka läbimärjad olime, tuli Mushy uuesti! Juhhuu! Ja pärast neid Metsatöll, kes polnud küll nii võimas kui Rabakal, aga siiski siiski hää. Noh ja NBS...blääblääbläää KURADI hea oli! No...no...vastikult hea oli! Ja lava ees oli poriaukude vahel piisavalt ruumi, et end mõnusalt tunda. Isegi väga mõnusalt, arvestades ühe teatud patsidega onu lavariietusstiili. Mmm...Khm, see tähendab, et...jakk oli kena *inglinägu* Lisaks tulevärk kitarrist ja leegid. Ui, tahaks veel.
Lõpupidu - sellest veel ei räägita. Ühesõnaga kui kiige juures on Mati - ära kiigu, kui kiige juures on Rainer - ära kiigu ka. Hommikune jalutuskäik ja pisike vesipiip olid ka toredad.
Tere Pärnu suvi päev 2. Mari-Leen ja co kesiganes olid jubedad, Black velvet tekitas armsat nostalgiat, seda võis kuulata. Muidugi ei puudunud ju teatud olekus tüübid, kes hullupööra kas tantsida või käsi musitada tahtsid. Aga Smilersi vennad olid hoos. Mõnusalt hoos. Nii hoos, et lihtsalt liiga tore oli vaadata neid nii, võrreles eelmise korra suhtelise tüdimusega. Nii võiks ju iga kord olla. Eks? Jah.
Seniks kuniks - ciaooo!
21 June 2006
this is the song for those who don't get what they need
and i'm trying to explain we need way more of what we say
if we really wanna help why don't we use our perfect young minds
pillow for you who aren't next to me cause that is all she needs
and world can't give you more cause we are so wrong
money is our way to solve out the problems but it won't
it never goes to the right doors
is anyone ready to give one's own welfare to another
that one can go on and we here we can pretend that we're good citizens
we give a present at least once a year to our best friend
watching the mirror
are you satisfied with your life?
are you really perfect?
See oli lihtsalt. Aga üldiselt polegi muud öelda. Palju õnne meile!!!
Here is our freedom
18 June 2006
...laulis just Hetfield. No mul on personal hysteria. Ma nimelt lehmastun!!!
Esiteks on mul vanad päevitusrandid randmetel, siis veel mingid müstilised valged jutid õlavartel, jalad üleni valged ja käel toimub nahavahetus! Või vana nahk lahkub lihtsalt. Ja ma muudkui nokin.
Ja me ajame Merliga iba jälle! :D Ei, no mis iba, fantaasialend võttis hoogu.
Ja ma peaks kirjandust õppima/lugema. No pagan...Ma mõtlesin, et see on natuke kergem.
Head ööd, kullake Johnny ja Merlile-Tomile ka.
16 June 2006
Mis tähendab, et ma peaks rohkem plaate kuulama ja rohkem kontserte külastama või filme vaatama või miskit muud. Noh, okei, plaate ma olen kuulanud ja olen siiamaani taga plaanist kirjutada Mötley'st miskit, siis kuulasin kunagi RHCP-d ja kui väga pingutada, oskaks kaks sõna AFI kohta ka öelda. Nojah, ühesõnaga "...mida iganes..." Mul on lihtsalt kirjutamisvajadus vist. Selline poolkritiseeriv omaenda veidrast kriitikameelest ajendatuna.
No pagan, ma ei saa, Davey laulab täpselt Billie Joe häälega paar rida ühes laulus. Aga igatahes ma läheks rööviks selle mehe kohemaid ära, kui võib. *inglinägu* Tohib? Ei? Noh...jama küll. Aga selle MTV live vaatamise ajal topi kas või nina vastu ekraani, tõmbab ligi kohe. Ohjah, ilusaid mehi on liiga palju. Seal kuskil kaugel ja mujal ja mitte minu jaoks. Kena on jah vaadata ja mõtteliselt ilastada ja kui eriti veab, siis mõne rokkari puhul kaks sekundit kaisus olla, et pilti teha. Aga muidu...unista edasi, ütleks endale.
Miumiu. Igatahes ma pöördun nüüd valgustuse poole tagasi, muidu läheb jamaks. Kingad juba ostetud ja...Ja see, mida ma tegelikult öelda tahtsin, läks meelest ära!!! Vat kus. Aa, shokolaadi tahaks.
Kiss my eyes and lay me to sleep
14 June 2006
12 June 2006
Märk mu kotil, mis teatab: Mondays suck! ei vasta mitte alati tõele. Hommikul küll jah, siis oli kõige hullem. Kohe ikka väga hull, nii hull, et kõik see positiivsus ja rõõm, mis üleeilsest kummitasid, kadusid mõneks ajaks. Siis keerles peas vihane mõte, et miks mul ei lasta vahel lihtsalt kauem kui üks päev õnnelik olla? Alati on pärast selliseid toredaid üritusi midagi, mis kohe rikub kogu hea ära.
Aga ega kohe paremaks ka läinud. Õhtulehes Rabarocki kohta kirjutanud Mart Kalveti lööks praegugi veel mättasse. Mis õigusega tuleb tema, hardrockclub.ee tüüp lausa solvama bände, kes paljudele meeldisid? Hardcore superstar pole hardcore ja kaugel superist? Soome poistebänd Negative naiselike poiste, roosade kitarride ja sheffide soengutega ehk hale totrus? Tead, mees, mine osta endale Statoili stardikas - tikud ja bensiin -, sest kui ma peaks sind nägema, siis ei lähe sul just väga kenasti see kohtumine. Mis siis, et kõva hevikas oled või kes-teab-kes. Ei meeldi, ära mölise, vaat kui keegi tuleb sinu lemmikud solvama niimoodi munadeta pisitüdrukutelemmikuteks? Käi põrgu.
Nii, vabandust. Ma lausa pidin. Aga pärast läks toredaks. Ehk siis tore hnd-lik D filos, millega ma ülirahul olen. Ausalt. Ning siis edasi "korraks linna minemise" raames kella üheksani linnas passida. Õigemini siis rääkida kõige erinevamatel teemadel, mis ikkagi lõppesid kas möödunud Rabarockil või toredatel unistustel. Muidugi saabus kena sõnum inglise keele eksami tulemustega (95, aih). Ja nüüd on tuju taas vastik, mille eest ma mitte ei täna ema. Aitäh, et sa selgeks tegid, et mu tahtmised on mõttetud ja lollid ja et ma põhimõtteliselt peaks kogu järgneva aja lihtsalt kodus istuma või päevitama. Suurepärane.
No igatahes lõppeks oli tore päev, seda küll jah. Nüüd möllab pleieris rootsi glämmrokk ja avamist ootab ikka veel Gin riiulil. Homne varajane ülestõusmine ning megakontsert on siiani kuidagi utopistlikud. No ei jõua kohale. Või, õigemini, jõuab, kuid ma elan siiani minevikus. Millest millalgi ka pikem jutt.
Niisiis rokki ja metalit homme!!! Keep it heavy!
11 June 2006
Ära põlenud, läbi higistanud, tühjaks karjunud, hingetuks võetud, täis pritsitud. Väsinud, värisev, õnnelik, murelik, rahul. That was the moment of our love, this is the summer of love. Love is a word, they gave it a name.
"I have a very silly question to ask..."
"/---/ Was it any different?"
"Yeah."
Ma tean, et siit suurt mõtet otsida on hullumeelsus ning ka parima tahtmise korral ei pruugi ma isegi sellest kunagi hiljem aru saada. Kuid ma lihtsalt pidin need sõna siia ritta laduma, et homme-ülehomme kõik pikalt ära kirjutada. Kas just siia - ei tea, kas oleks lugejaid. Kuigi enda jaoks...
Anymore...You're not alone
09 June 2006
Tegelikult sai see tekst kirja pandud juba eile õhtul, aga siinne blogimajandus ei tahtnud üldse, et ma siia midagi kirjutaks.
*mugib topeltjuustuga võileiba ja põrnitseb pooleliolevat konspekti*
Kui ei jää otseselt millestki ilma, kuid tead, et midagi vägevat toimub kuskil mujal ja ennast seal pole, siis on ikka natuke nõme tunne. Kadeduseussike siis keerutamata. Esimene reaktsioon on üldse vastik, selline ilmajäämise tunne ja miks, miks, miks??? Aga mida siis teha? Kiruda saatust? Pärast esimest emotsiooni stoilise rahuga võileiba edasi süüa ja oodata, millal midagi head uksetaha ilmub? Või kõigest väest püüda nuputada, miks ise ei saa ja milles viga?
Viga on selles, et...Me mitte ei saa liiga vähe, vaid tahame liiga palju. Kuigi isegi ütlus, et igaüks on oma õnne sepp, ei lohuta mitte üks raas, sest sepatööd alustada nagu ei oskagi kuskilt.
Täpselt nagu ei oska kuskilt võtta seda indu ja jaksu õppima hakata. Motivatsiooni nagu tegelikult oleks, aga vot ei tule välja. Nii uskumatult kõrini on juba, et hea on, kui läbigi saab neist. Jajah, sellise suhtumisega ma kaugele ei jõua, aga ega ma avasüli ja suure naeratusega nüüd seda tohutut materjalikuhja (ja mitte ainult üht, vaid lausa kaht kuhja) vastu ei võta.
Topeltjuustuga võileivast on möödas nüüd vist juba tunde, kuna see tekst jäi vahepeal pooleli ja loogiliselt kadusid kõik mõtted kus seda ja teist. Mitte, et mul kunagi väga häid mõtteid oleks, mida siia kirja panna. Ju siis minu blogindus jääbki isiklikule mõmisemise tasemele, mitte päevakajaliste sündmuste arutamiseks. Las see rõõm jääb teistele, kel rohkem annet ja huvi selleks. Ma vigisen vaikselt oma nurgas edasi.
Ja nüüd ma hakkan siis filosoofiat lugema. Eks näis, palju kahe tunniga jõuab. Siis pühapäeval uuesti. Appi, see on nagu viimase aja peateema, muudkui filosoofia ette ja taha, söögi alla ja peale ja söögi ajal ka.
Aga et mitte sellest lõhki minna, vaid hoopis ühest teisest asjast lõhki minna, siis...
...RABAROKKIMA!!! Tore laupäev täis toredaid inimesi, ilusaid rokkareid, igas stiilis rahvast ja ülivägevat muusikat!
rok rok
31 May 2006
Hingede öö?
Kuna ema koputas keset rasket loomingulist protsessi ehk raamatu analüüsi kirjutamist aknale ning lehvitas uut igakuist moe- ja stiiliajakirja Cosmo, siis mõtlesin, et analüüsiks hoopis seda vahelduseks. Päästerõngaks on Ristikivi kõrval lahti, et ma ära ei upuks.
Alustuseks pritsisin randmele veidi kaasas olevat lõhna, mis esialgu lausa vastikult lõhnas, aga nüüdseks juba päris arvestatavat aroomi ninna saadab. Siis kukkus ajakirja vahelt välja kaalujälgijate retseptikogu. Suvalisest kohast lahti võttes jäi silme ette kakao-toorjuustufondüü. Ilusate värviliste läikivate piltidega raamatuke. Ahvatlev.
Ahjaa, kaanetüdrukuks seekord 22-aastane Mandy Moore, keda ma üldse ära ei tundnud ja arvasin, et tegu on mõne peaaegu 40-aastase rootslannaga (nagu too Eurovisiooni-tädi). Njah.
Cosmolik sel sekundil rubriik: tapvalt glämm soeng (ehk tupeeritud tukk pluss pats), loodusrahvalikud ehted jne. Kõõm sel kuul on - tähelepanu, tähelepanu! - must küünelakk!
Omal kohal on alatised 10 käsku, pikem (tõlgitud) intervjuu esikaanetüdrukuga - kas te teadsite, et neiu Moore on ilma kontsadeta 178cm pikk ja elab oma vennaga? - ja staaride suhteprobeelminurk.
Kuu vapper, vaba ja vallatu on Lenna Kuurmaa, kuu kompu abielus Urmo Aava. Vahele on kleebitud ka miski nahapuhastuskreemike.
Šopingu-nurgas on valdavalt roosad-rõõsad toonid ja naljakate loomapiltidega asjad. Edasi päevitusriiete piltide juurde. Siis on tavaline seksiartikkel, pealkirjade järgi otsustades on need suhteliselt samad iga kuu. Suhteteemad, millest ma pikemalt mõtlemata lehti edasi keeran. Edasi positiivsussüst, seekord midagi petturisündroomist, millest tuleks ilmselt üle saada.
Ohoo, Kadri Kask ka ajakirjas. Aga mitte meie, vaid keegi 23-aastane baaridaam. Ka pisike Rabarocki reklaamike on ära mahtunud siia. Juhhuu! "Miks mitte...hullumiseni rokkida?" Nipid ja trikid, kuidas nädalaga suveks ilusaks saada ning kuidas päevituskreemi õigesti kasutada (vist - ma lappasin kiiresti edasi sealt).
Lõpuks bikiinivormi saavutamiseks mõned harjutused, horoskoop ja Cosmo omakohus, kus tuuakse ära ka 200% stiilipuhas gooti femme fatale.
Hmm. Et siis hunnik säravaid reklaame, positiivsus, suvi, rannahooaeg, värvid, värvid, värvid!
Kosmiline nõuanne Skorpionile: Hoia raha kokku 10ndani, mil Jupiter parandab su finantsilist olukorda. Noh, 10. juunil ei tohiks mingit finantsolukorra paranemist küll märgata olla. Pigem - hullumiseni rokkida!
Tagakaanelt vaatab vastu alati ilus Catherine Zeta-Jones. Ja ei uppunudki ära.
30 May 2006
Nii nii nii mõnus on üksi kodus istuda ja Mötely Crüe'd just nii kõvasti kuulata, kui ise tahan. Vend tuli siis koju, kui mina ärkasin. Vat mõnusat üksiolemist. Aga okei, tubade vahel on kinnine uks. Nüüd läks jälle ära. Volüüm natuke kõvemaks ja pole vaja karta, et keegi satub peale, kui ma juhuslikult juhtun oma toast teise hüppama paari naljaka keerutusega. Hee..mõnna mõnna
Võib-olla saab õhtul teisest nurgast lugeda selle toreda asja kohta rohkem. Võib-olla hiljem.
Igatahes selge on see, et lisaks igasuguse muu musa kõrval suudab midagi Mötley, BYB and Gemini sugust mu tuju eriti heaks teha. Või, noh, pigem nagu hüppavalt rõõmsaks ja mingil väga veidral kombel enesekindlamaks. Ehk tuleb see neist bad-ass motherfucking rockstaride mõjutusel. No mis siis, et ma pole pooltki nii ilus ja hot kui 40-aastased glämmrokkarid, aga...tühja sellest. Päris Lordi või Slipknoti maskide moodi ma ka vist välja ei näe...ma loodan.
Looks that kill
29 May 2006
Nii hästi nagu härra Bean seda oskab, mina küll kirjutada ei suuda. Lisaks on tal veel hullumoodi hea muusikamaitse.
Kuna Annu tegi toreda kokkuvõtte juba Rock Cafes toimunust, siis mul pole mõtet seda ümber jutustada. Härra Beani ülevaade on ka väga väga tore. Aga muus osas oli ka päris tore. Eriti kööginoaga sokkide lõikumine, pannkoogi(käkerdise)d ja kõik muu. Ning, veelgi enam, nägin mina ka, maalt ja mootorrattaga nagu ma olen, ära Pronkssõduri ning terve kvartali ümber tõmmatud politseilindid ning politseimehed ka. Täitsa skandaal kohe. Trolliaknast vaadates läheb mööda nagu iga teine maja ja park, aga ohsa jummel milline dramaatika muidu.
Veidi teine teema. Sarjas "Seks ja linn" mahtusid Mirandale jalga tema vana skinny-jeanside paar. Päev hiljem avastasin ma ka oma kapinurgast ühed vanad teksad, mis pärit väga heade mälestustega ajast umbes 2002 sügis-2003 varakevad. Vähemalt ma kandsin neid tol ajal viimati. Ja - oo vau - jalga mahtusid ja kuidas veel! Sama kitsad/laiad kui praegused, no okei, värvel on natuke kitsam, kuid ikkagi jalga läksid! Oh toredust.
Ja kui mälestuste peale jutt läks, siis Tallinna poole sõites oli peaaegu täpselt selline taevas ja ilm kui poolteist aastat tagasi ühele toredale üritusele sõites - suured vihmapilved ja vihm segamini päikesega. Kui armas. Ja selgi õhtul oli überlahe keikka.
Aga ma lähen otsin nüüd homseks heledamaid riideid, muidu on pildil ainult hele näolapp keset musta auku.
Linnanmäkisse! Palun?
24 May 2006
Omamoodi kahju, et 100. postitus üsna tühi on. Mõttelt. Vend kuulab Kognitot segamini RHCP-ga, mina niisama istun ja otsin tegevust. Korraks piilusin siis siia arvutisse ka. Et kas teil uusi blogisid on või mis ameerika-reidis toimub.
Keskpäevast alates korraldasin tuba ümber, no vähemalt postrite osas siis. Paar maha, natuke rohkem uusi asemele, mõtlesin, et võiks midagi ümber teha. Uksel ilutseb nüüd väljaspool lillebukettidega koletistekamp. Telekas näidati riidest peegliraame, aga ma ei oska selliseid teha.
Siis uurisin CV-keskusest paari asja ja vabatahtlike lehelt uurisin veidi (sama hea, kui aastatööd lugeda), piilusin kapiuksele oma ümberringi toas ringi ja mõtlesin, et kui ma ära lähen, kas ma pean pildid siis maha võtma seintelt. Kurb omamoodi, kurb, et pole aimugi, mis saab. Aga ma ei taha enam üleeilset hilisõhtust olemist (ehk tohutut kurba tuju ei tea millest ja...ja mis sellega tavaliselt kaasneb), seega...seega ei mõtle.
Ja mis puutub No Big Silencisse, Metsatölli, The Suni ja Mushy'sse, siis - no appi, ma ju tahan! Küll ma alles tahan palju. *kortsutab kulmu* Liiga palju?
Oh, igatahes reedel peaks lõbus olema. Pärast seda võiks öelda: "Ma vaevu hingan." ;)
Sa läksid katki, kuid mis sust enam...
22 May 2006
Mis sellest Tallinnast siis saab? Annu on, nagu ma aru saan, juba seal mingi aeg varem. Merli?
Oh pagan, peaks Hesse ära lugema. Ja need kokkuvõtted tegema. Olala, jama. Ja tuba vajab ka veidi ümberkorraldamist seinte osas.
Teises nurgas on mingi Euroka-update.
Ja mulle ei meeldi oma unenäod enam. Väga. Mõni on arvestatavalt normaalne (tänu neis figureerinud toredatele isikutele), aga need, mis eriti meelde jäävad on ühed suured nuhtlused. Nii halb ei saa ka ju olla... :S
21 May 2006
LORDI!!!! FUCK YEAH! (anteeksi)
Ühesõnaga ma olen näoist roheline, kes 15. juuli EUROVÕITJAID elusast peast näevad. AGA...aga...Järgmise aasta mais - Helsinki trip! :D
Nad väärisid seda, kohe tõesti. Olid show, aga oli laul ka juures!!! Super
Eestlastele: Metsatöll lavale ja tuleb ka kõrge koht!
Rock on
20 May 2006
I drag behind
You never get caught in the rain
When I'm drenched to the bone every time
You're the first one to swim across the Seine
I lag behind
You're always ahead of the game
While I drag behind
I drag behind
...
You're always ahead of the pack
I drag behind
You possess every trait that I lack
By coincidence or by design
You're the monkey I've got on my back
That tells me to shine
You're always ahead of the pack
While I drag behind
I drag behind
...
You're always ahead of the rest
When I'm always on time
You've got A:s on your algebra tests
I failed and they kept me behind
I just gotta get off my chest
That I think you're divine
You're always ahead of the rest
While I drag behind
I drag behind
...
19 May 2006
17 May 2006
"No okei, kooriga mingi pulm on."
"Ohoh."
"No aga tõesti, vahet ei ole, ma poleks niikuinii läinud - ma oleks õppinud!"
"Aga sa hakka täna õppima juba ja mine käi ära siis."
Ema, ma tõesti armastan sind, ausalt, kui sa said arul, et seda mul just vaja kuulda oligi. Ma ei luni enam ühtki koolilõpukingitust ja Itaalia reisil ma ei pea ostma kalleid nipsasjakesi ja võtan ainult söögiraha kaasa ja...ah, kurat...
*mõistus lahkus, pakib asjad ja läheb kaasa*
10. juuni olen mina ära. Fuck philosophy, fuck the choir, I simply DON'T CARE!!!!! (sorry keelekasutuse pärast)
Täna olen ma nagu viimne närvipundar.
AGA 10. juuni olen ma RABAROCKIL ainult selle ühe ja ainsa pärast, mis siis, et teisi häid on jube palju, ma lähen paar tundi enne ja lahkun tunnike pärast, aga NEGATIVE'ist ma ilma ei jää. Selleks on see liiga kuramuse lahe suvi, püha Christus!
*läheb närvitseb, paanitseb ja nutab edasi*
"We can't give up now, we're gonna make it somehow
In my sweetest dreams I'm with you
Even if somebody tried to stop my heart
I'm still alive I will never give up"
16 May 2006
Annu - see on osaliselt sulle. Vihje: shirtless Jasper ja Peter ;) *teeb inglin'gu* Ei mina ei tea midagi, sa lihtsalt vaata.
Muu osas: nett on poolenisti tagasi. St et pooled lehed toimivad, aga 'eluks vajalikud' MSN, MySpace, blogindus jne ei toimi. Grr ja urr ma olen pahane. Ja vend pobiseb vaid, et tema ei tea ja ei oska ja kõik. No vähemalt sai mulle natukesegi netist tagasi. Appi, ma olen sõltuvuses?!? Ohjah, mis teha, tänapäeva jumalad ja eluks vajalik doos.
Anyway, magamaminek ning homme juuksur. Ohjah, ega sealt ka midagi oodata pole, sama jura. Tahaks ka, et mulle sobiks nt tumepunane ja tukk. Olalala, that'd be fun.
Aga ma nüüd uurin, kas ma kuidagi saaks ikkagi oma neti tööle...Ciao!
15 May 2006
Mtv on geniaalne. Tabasin hetke, kui lõppes miski räpp ja hakkas Nickelback, klõpsisin veidi ringi ja pöördusin siis selle juurde tagasi. Päris ilus laul oli. Edasi oli mingi eriti mõttetu räpp Jay Z-ga esiotsas. Seejärel ALicia Keysi unplugged lugu koos Maroon 5 lauljaga. Edasi Silbermond. Edasi ma ei viitsinud vaadata. Ma pakun, et räppi tuli jälle. Nii et heade lugude tabamiseks pead sa istuma tükk aega teleka ees ja ootama, mõeldes välja mooduseid, kuidas iga kahe loo tagant mängitav minu jaoks üdini pointless räpp ära ei tüütaks. Isegi videosid ei saa kritiseerida, sest esimesega oleks kõik öeldud vist. No välja arvatud see, et Jay Z puhul olid tantsijad nii naised kui mehed nind enam-vähem riides. Mehed olid vähemalt ülikondades, mis ei tähenda seda, et tants oleks kena olnud.
Huvitav, kas ma võiks siia arvutisse uuesti MSN installida või tekitaks see mulle väheke jama hiljem? Ma igaks juhuks ei riski. Aga kui huvi, siis Nickelbackist ja üldse on siin rohkem. Ehk siis pikk jutt minu arvamust ehk uus bloginurk. Väga palju ei tasu sellest küll loota. Hetke ajel tekkis mõte.
13 May 2006
Ma vist hakkan igatsema oma kaske akna taga. Iga kord, kui ma aknast välja vaatan, on ta seal, seisab raudkindlalt omal kohal. Noh, muidugi on ta seest päris tühi ja võib väga suure tormi korral lihtsalt pikali kukkuda. Ka meie katusesse. Aga seni on veel korras kõik. Igtahes praegu paistab tänavalambi kollane valgus kaselehtedele peale altpoolt ja puuvõre kumab kuidagi eriliselt.
Sama eriliselt närviliseks teeb mind hetkel see, et ema magab. See tähendab, et ta tõuseb mingi (teadmata) aja pärast uuesti üles ning hakkab köögis sebima. See omakorda tähendab, et mul pole õrna aimugi, millal praeguse ja homse hommiku vahel ma need muffinid ära teen. Kohe ei saa, sest ta võib iga hetk alla tulla. Kell üks filmi ajal? Vabalt, kui ta siis keset toimetusi poleks just. Hommikul kell kuus? No ei, magada tahaks ka. Pagan, midagi võiks üllatusena ka tulla ju talle, eks? Mis siis, et ta eile või täna just pobises, et oi, jälle see jama. Ise muigas samal ajal - ootab niikuinii midagi. Järelikult..."mahlaga" juba jäin vahele.
Muuseas kõike magusat on nii palju, et...muffinite jaoks pole ruumigi enam vist. Ema tõi mulle inka eest Geisha kommikarbikese väikese, jäätist on ka, viinamarju ja midagi on veel vist. I feel fat.
Ma lugesin üht blogi just, kus autor kirjutas natuke kontsertidest ja nii. Sellele lisada naljaga tehtud kutse välismaale. Kokku seeb see segapundar igatsuse ühe koha järele. Mitme vist lausa tegelikult, aga...aga jääbki agaks.
Mis siis veel? Aa, et "Sõbrapäev" näidendina oli väga tore. Kohati hästi tuttav. Hirmutavalt tuttav mõnel hetkel. Aga see päris päev, seda ma kardan. No järgmist siis pelgan, kartma pole päris õige sõna vist. Pelgan jah. Arusaadavatel põhjustel. Siis ma muretsen veel natuke kellegi pärast.
Aga homme ma lähen kinno. Enne seda, varahommikul lähen lilli ostma. (Isa suutis jälle tüütuseni pärida, kes, mis, kus, millal. Ma suudan ise ka vahel. Ausalt. Aga tore on, et ta muret tunneb.) Siis laulma. Vahepeal on jumal teab mis tegevus - söön muffinikäkerdisi?
Ühesõnaga midaiganes. "Ja midaiganes..." laulis Ultima Thule. Jube hea laul. On kellelgi?
Sai küllalt pikk ja pooleldi pointless? Well, anyway mul oligi igav.
12 May 2006
But I won't. I just want to say thank you to those who believed. Hehe.
Okou, ma olen peaaegu terve tahvli maasika ja vaarika tükidega shokolaadi ära söönud. Ee...jah. No igatahes tore päev.
Merli, mul tuli ka eile öösel meelde, et teatrisse pidime minema ju laupäeval. Hmm...Ma mõtlen, et äkki ma lähen siis hoopis pühapäeval? I can't wait any longer! Ma jooksen lõpuks kell kuus proovist ära täna. :D
Ciao!
11 May 2006
Ja poleks veel näiteks filosoofiat ka...*unistab*
Rabarock - Misfits (no äkki hakkab meeldima, legend ikkagi), Hardcore Superstar, No Big Silence, Oomph!, vaataks ära ka Slide-Fifty, Suburban Tribe'i, Cleaning Womeni, Brides In Bloomi, Ultima Thule jne. Saaksa ära maitsta tõsise rock-festivali siinsamas Eestis.
Sealt edasi paar päeva vaba ja Metallica. Okei, see on niikuinii.
Siis oleks veidi aega vaba ja juulis oleks möllu natuke. Ok, paar päeva. Ehk siis The Rasmus - no tõesti, selle asemel, et Vatikani muuseumis istuda, hüppaks ma parema meelega Stroomi rannas jalgupidi vees lava ees. Ausalt. Ja edasi pärast mõnusat ööbimist Tallinnas sõidaks naksti Haapsallu ja veedaks järgneva öö pärast Lordit jällegi rongijaamas.
No kõvad plaanid nüüd tulid küll jah. Aga idee on selles, et ega lahe suvi ja värk, aga mul on alati midagi puudu ja midagi rohkem vaja ja seekord on need 'midagi ja rohkem' käegakatsutavalt ligidal, jummel, kilomeetrite küsimus, paar tundi. Ah mis ma ikka vingun. Lihtsalt Eesti on vahel väga vahva koht, kus olla ja toimetada. Säravate laemaalingute asemel tahaks kohalikku sinist taevast ja tõmmude ilameeste asemel siinseid kohati külme roki- ja muid mehikesi koletisi vahtimas ;)
No mida? Eile ma peaaegu pool päeva viibisin tulevikumõtetes ning õhtul vähemalt pool tundi ühes väga armsas ja kallis minevikuhetkes. Tulevik hirmutab, minevik on ilus, olevik - juba möödas. Eks ole sageli ju nii, et oodatav või juba möödunu on palju toredam ja köitvam kui hetkemoment. Kes poleks tunnis unistanud suvevaheajast või nädalavahetuse plaanidest või mõelnud tagasi millelegi hoopis huvitavamale kui energia jäävuse seadusele?
Võib-olla olen ma siis liialt, ma ei teagi, mis sõna kasutada tegelikult. Naiivne? Hmm. Pea laiali otsas ja keskenduda ei suuda? Oh, neid hetki, eriti koolis, on küll ja veel olnud. Või, tähendab, oli. Vahel on lihtsalt hästi mõnus põgeneda olevikust ja reaalsusest kuhugi mujale. Vahet pole, kas minevikku või tulevikku või pelgalt fantaasiamaailma. Vahel on see isegi liiga hea, nii hea, et põntsatusega tagasi olevikku ja reaalsusesse maandudes on lausa valus.
Praegu tunde enam pole ja kodus ka heast peast unistama ei hakka, muudki teha tavaliselt. Aga kõige tihemini siis näiteks bussis istudes-seistes, pleier mängib ja mõtted jooksevad - ükskõik kuhu või kelle juurde. Parim teraapia, neh?
Peaasi, et endal oleks hea. =)
By the way - mina olen igatahes nüüd homse pärast närvis. Kes laupäeval kinno tuleb?
Pääasia on kuintenkin pitää hauskaa!
07 May 2006
Ma tänan M. Schumacherit ja tema tiimi, et ta täna võitis. Toredus.
Ma tänan oma venda, kes allakukkumisohus postri laealuse ääre kinni kleepis.
Ma tänan oma isa, kes tegi imenämma lõunasöögi täna.
Ma tänan vahelduseks ka Teddy't, kes iga kord on olemas, kui mul on vaja kedagi kallistada või kuhugi pisaraid peita.
Ma tänan oma jalgratast ja tema pidureid, mis töötavad hästi ja hoiavad ära õnnetused, kus ma rattaga ja ilma keset teed ringi sebivatele väikelastele otsa sõidaks.
Ma tänan toredat autojuhti, kes mu üle tee lubas - ma olekski jäänud sinna ootama vist.
Ma EI täna seda väikest kriipivat asjandust kurgus, mis neelamise hullupööra valusaks teeb. Ebameeldiv olukord.
Ma tänan peaaegu hüperigava päeva eest.
Persse see maailm
/---/
ma nüüd lahkun!
(ma vabandan ropu sõna pärast)
Ah, ja rohkelt edu inglise keele suulises osas!
05 May 2006
04 May 2006
29 April 2006
Kell on 3.08. Ma jõudsin täpselt kell 2.56 koju pärast 40-minutilist jalutuskäiku. Väga mõnusalt soe on väljas. Ja inimtühi.
Bänd oli vahva täna. "Aitab ka juba," irvitas Tanel pooleldi Danelile, kui too oma bassisoolot kuidagi lõpetada ei tahtnud. Aga ega meil bassisoolode vastu midagi pole. (A)
Silmad punased, jalad valutavad, tohutu uni on ka. Järelikult - magama. Hommikul või pärastlõunal kirjutan ehk veel tutipäeva lõpuosast. =)
Hommikune lisa: Ma avastasin mõlemalt põlvelt sinika. Oih. Tegelikult päris loogiline, kuna ei saa ju ilma kaklemata olla teises reas, nii et esimese rea tüdrukud paratamatult põlvedega lava ääre otsa ei lendaks ning kätega monitori peale.
Ega midagi polegi vist rohkem. Aa, Danel rokkis eile ikka tõsiselt. Meie nina all. :D Hüppas ringi, loopis bassi - mmm. Tanel irvitas niisama pool ajast, Meelist ma eriti ei näinudki, aga ta mängustiil meeldib mulle tõsiselt. Ja Eimel oli tore! Keerutas trummipulki ja mängis ikka soolot ja iga kord lavalt ära minnes näitas oma säravat naeratust.
Aga kõik vist. Playlist ka:
I set - Tüdrukune, Welcome to Estonia, Saadan kuradile, Vale, Tead sa, ASAP, Underwear, Lõhu ring, Teema on maas
II set - Kuu on päike, Unistus, Nii siis jääbki, Cab Driver, Sõnad läind, Angelina, Nagu merelaine , Neljapäev
"Laul on meeles, sõnad läind..."
28 April 2006
27 April 2006
hey, are you dead?
Nii armas oli täna Merliga vanu aegu meenutada. Heheh. Alates siis sellest albumist, mis tal koolis kaasas oli ning pärast söögipausil neid toredaid asju, nimetades paari, siis näiteks neljapäev ja Haapsalu. Nii lambist sõitu pole ma veel kunagi teinud vist. Välja arvata Paldiski, aga see oli ema ja autoga. Aga...tjah, Merli, vägev oli. Tahaks veel...rääkimata akustilistest lauludest. ;)
Ja siis ma veel avastan uut muusikat. Noh, jah, mitte uut, minu jaoks uut siis. No Big Silence. Vaikusest on küll asi kaugel jah. Veidi valjem kui vaikus. Hihi. Ja homme saab seda veidi valjemat kui vaikust ka. Jee!
Keegi käskis mul matet õppida. Üsna asjalik idee. Eriti pärast seda, kui ma ei osanud ee-d ega aa-d öelda selle peale, kui Martin küsis, mis teha sellise asjaga nagu cos3x. Keegi teab??
...and Hell is what you get!
26 April 2006
Katsekõne valmis umbes kell pool kaksteist täna hommikul.
Kaitsmine ise oli tore. Eriti see Kalle püüdlus minust mingi pilt saada. Nalja nabani. Pärast tegi ta ainult kaks-kolm pilti veel ja siis mitte ühtki enam. We're special. (A)
Edasi killukesi kaitsmiselt:
(komisjon naerab - Kalle vist tegi midagi jälle) "Ma saan aru, et meil on pikk päev ja pikk elu, aga läheme siis surmaennetega edasi." - Andres
Küsimusele, mida peaks tegema, et enne kõne pidamist närvilisust vähendada, vastas Ott: "Näiteks vee joomine. Aga seda peab kõvasti harjutama." - "Vee joomist?" (Andres)
Valter prostitutsiooni kupeldajate kasu teenimise peale: "See on hea äri."
Igati lõbus ja vahva oli see komisjon. Muidugi küsiti palju ja päris palju nokiti ka, kuid naljad tegi selle (vähemalt kuulaja jaoks) väga toredaks.
Ja edasi:
THE RASMUS tuleb Eestisse!!! 14.juuli Stroomi ranna festival. Paradise Beach Festival või mis-ta-ongi. Igatahes super ajastus, ma ütleks.
Pingeid (ehk ikka veel pisikest shokiseisundit viimase uudise tõttu) aitab maandada Bullet For My Valentine.
Kavas peaks olema matemaatika.
ps. Annu, ma toon sulle homme raha ka ära. *punastab*
23 April 2006


"Lähed Soome, saad töö, palka saad niikuinii rohkem kui üüriks vaja. Siis teed sisseastumiskatsed ära, keel selge, ja ongi korras." Umbes nii kõlaks kokkuvõte eilsest cheeringust minule. Aitäh onu, aitäh tädi, ehk teate, kust saada julgust ja tööd? Muu osas olen ma igati valmis. "Aga äkki Soome on liiga lahja, äkki London?" Noh, hetkel sobib kõik.

Polnudki lõputult palju osse. No ikka oli ka, aga mitte nii palju. Lihtsalt väga palju ilusaid rikkaid inimesi ja vähem ilusaid ja vähem rikkaid inimesi ja siis minusuguseid autovõhikuid, kes vaatavad autot selle järgi, kui ilus ta on, mitte margi järgi. Novot. Lexus oli ilus ja üks pisike punane kabriolett veel. No muidugi tsiklid ka. Oh iludus.

Mõtted said otsa. Igatahes suured kaubanduskeskused panevad mu silmad valutama ja nii paha on siis. Kingi ka ei leidnud. Seelikuid kuhjaga, aga kellel on paar tuhat? *siin oli vihane äraminemise tekst, aga ma kustutasin selle ära*

Rainer ja Teet olid ka bussis. Pluss imelikku eest keelt kõnelev härra ja tema sõber soomlane, kellega nad soome-eesti-inglise hübriidkeelt kõnelesid, millesse sekkus mingil hetkel ka mu vanaisa tagapingist. No tere talv. Teavad ka veel üksteist.

Ma kirjutasin mingi asja neoontuledest ka, aga see jääb ka sahtlipõhja. Muuseas, kui taskus on 400 krooni, rahakoti vahel ID-kaart ning silme ees meri Pirital ja suur laev taamal, siis tekib ikka mõningange kiusatus küll. Üheks otsaks ju piisab?
Ma tõesti vabandan, et see nii kohutavalt pikk ja osaliselt sisutu tuli, kuid ma mõtlesin niigi rohkem selle jaoks siin välja kui hetkel kirja panin.
In deep shadows the most brilliant neon lights
21 April 2006
"Jaa?"
"Tsau, kuule, sul on homme kirjand, eks?"
"No on. Mis siis?"
"Sa tahad magada ka, eks?"
"Häh?"
"Sa tahad enne kirjandit korralikult magada ka ju?"
"No tahaks küll jah."
"Aa. Ma tahtsin väikest filmikat teha jälle, et...saad sa magada siis või?"
"Kes see seal taha itsitab? Pole vaja itsitada."
"Riks. Aga saad siis?"
"Saan ikka jah, vabalt võib teha."
Väike tolmuimeja-otsimise-paanika, tuba vähemalt neist rullidest puhas. Ja nüüd ma saangi näidata, kuidas primad lõpukirjandiks kohe absoluutselt ei istu eelneval õhtul ninad raamatutes ja meeltult tsitaate pähe õppimas. Tsillata tuleb ka ju ikka, onju, nii et pärast ajast kahju ei hakka, eksju? Homme pitsasse?
Ma nägin juba unes kirjandikirjutamist. Ma ei saanudki aru, kus ma täpselt siis olin - vaheldumisi nii aulas kui ruumis 3-2. Ja mul tundus kirjutamine nii sujuvalt minevat, et ma jõudsin planeeritud mustandi kirjutamise ajaga valmis teha lausa kaks ja pool mustandit. Erinevatel teemadel kõik. Siis rääkis Elma, et ärge unustage tsitaate või refereeringuid panemast ja mulle tuli lausa unes meelde üks, mida ma tahaks kasutada. Ma ei teagi, kas see on lohutus, et mul mõned tsitaadid isegi unes meeles on. Lõpuks suutsin ma veel valmis kirjutada mingi lühema teksti, mida ma tahtsin pärast koju jõudes blogisse kirja panna.
Edasi läks nii, et ma olin kolmapäeva hommikul (enne kaitsmist siis ilmselt) koolis ja avastasin, et ma olin esmaspäevase füüsika töö maha maganud.
Muuseas, ma juba rikkusin Künnapase reegleid tänaseks - ma nimelt lippasin hetkeks õue postkasti juurde ja pärast lähen korraks linna. Oih. Aga ma mõtlen, et ilmselt on siiski parem veidi päikest ja tuult saada kui terve päev tolmu sees istuda.
Tahaks nagu midagi öelda, midagi soovida teile homseks, aga...Teate küll.
19 April 2006

Ma vaatasin seda pilti ja ma tahtsin midagi öelda, aga see läks meelest ära kuni ma lõpuks siia omdega jõudsin. Ah, Merli tahtis ka kaamera ees kunagi olla - nüüd on. =) Tol hetkel olin mina selle taga (ehk siis Merli armsaim Joonas) ja kaamera ees lisaks Merlile veel kolm hüpervahvat inimest. Seltsis on segasem, nagu öeldakse, ja selle seltskonnaga on eriti segane. :D
18 April 2006
"Ma ei teagi, mis kell see buss läheb üldse."
"Poolest on meie peatuses.Kaks minutit on aega."
Oi. "Me ei jõua ju!"
"Mul on tunne, et meil valgusfooriga veab." Nonii. Surnuaiast mööda sõites liigun parempoolse ukse poole, et võimalikult kähku välja saada. Igaks juhuks. Ees kaugel roheline foorituli.
"Roheline tuli võiks püsida. Palun palun palun. Nii palju mul ikka õnne on." Ja hakkas vilkuma...vilgub...vilgub...vilgub. Väike kiirendus ja punasega üle ristmiku (okou), buss ootab oma korda, et pöörata, ülikiire pidurdus kaks meetrit pärast peatust.
"Aire, ära enam kihuta."
"Okei." Naer. Jalutan kerge muigega bussipeatusse. Adrenaliin missugune.
Ja otseloomulikult ei puudunud bussist ka Pärnule omaseks saanud Liiva peatusest peale tulnud üks-kaks purupurjus meest, kellest üks pidas eriti naljakaks nõmeda kurguhäälega iga poole minuti tagant karjuda: "Mõttetu mees!" Ma koostasin oma peas juba kõne, milles suhteliselt suur osa oli sõimusõnadel, aga ei praktiseerinud seda. Nood võivad kiiresti vihaseks saada ja peksa saamine on viimane, mis mul vaja on. Aitäh.
Aga nüüd Sade'i juurde.
Täna oli muuseas viimane koolipäev ja nii toredat õhtupoolikut pole mul juba ammu olnud. Aitäh teile!
15 April 2006
Süda ikka väriseb veel sees ja kõhus keerab veidi. Nii abitu oli seal seista, käed musta tekstiilivärviga koos, peas tuhat mõtet, nende hulgas küsimused, kas helistada kiirabisse, peaks helistama vanematele, Tiidule, appi. Margitil oli langetõvehoog. Esimene tema elus. Esimene minu elus. Ma kartsin nii meeletult ja palvetasin millegi või kellegi poole, et temaga kõik korras oleks, sest me ju ei teadnud, et tal see haigus on. Muidugi sai kõik korda. Aga kas kiirabi ongi mõeldud selleks, et sel läheks viisteist minutit aega, et abipalujateni jõuda? Ma ei vaadanud küll kella, aga aega ikka läks. Oh, ma loodan, et praeguseks on temaga juba kõik korras ja et tal kodus veidi parem hakkas.
Merli, ma loodan, et sa annad mulle andeks, et paaris kohas väheke üle piirjoone läks värv. Mul käed värisesid natuke. =(
Jalutada oli ka mõnu paar tunnikest pärast tarbekunsti lõppu. Rannas ja linnas. Oh...soojaks on läinud, aga käed ikka veel külmetavad.
ps - Rüütli tänavat mööda ei kihutata - kihutata! - autoga!!!
I'm still right here, giving blood, keeping faith but I'm still right here
14 April 2006
Keegi on selle uue rattasõidu- ja jalutustee ääres olevale ühele poolikule kivikerale garffiti-värviga punase haakristi suutnud moodustada. Järgmisest kivist oli lausa tükk juba välja löödud. Eelmisel nädalal oli väikese silla ühest otsast punased tellised ära võetud ja need alla ojakesse visatud. Ma ei saa aru, miks selliseid tobedusi vaja teha on? Milleks sodida seda punast haakristi kivile. Kui on vaja midagi öelda, siis tehku seda mingit muud moodi - ei pea ju ometi kõike, mis uus ja vähegi kena, kohe ära rikkuma. *raputab kurvalt pead*
Kohe käänu tagant teest alla minnes aga lausa tungis ninna värske leiva lõhn teiselt poolt jõge. See oli omamoodi väga hea lõhn - värske leib. Mm. Aga samas tuletas see mulle meelde neid juulikuiseid hommikuid, kui varahommikuti, kui päike alles sirasläbi puulatvade, pargi kõrvalt tööle läksin ja varesed pargis kraaksusid ja linn veel magas peaaegu. Siis oli muru roheline, praegu on muru hall ja surnud veel. Aga linnud juba laulavad. Ja päike paistab ka üsna kõrgelt.
Eh, alati kui ma jalutamas käin, tahan kohe kirja panna selle, mida mõtlen, aga millegipärast ei istu ma kunagi maha ja ei kirjuta seda märkmikusse üles. Siis pärast paar tundi hiljem on seda väga veider kirja panna, see ei kõla enam üldse nii hästi.
Miks me ei julge tänaval laulda? Paar head mõtet
This is no ordinary love
13 April 2006
Oojee...on täna neljapäev. Ehk siis mina istun kodus ja vaatan neti vahedusel (thank god for internet, eks) toredat üritust. Ehk kolm bändi ja järjest paremaks lähevad. Aga Hannele on see-eest päriselt bändi vaatamas. Brainstorm. Oh, oleks ka vaid seal. Ja teised...Ok, ma ei teagi, mida keegi teine teeb. Igatahes homme õhtul ma olen uuesti paar tunnikest siinsamas ekraani ees ja vaatan järgmist üritust. Haledus ruudus? No kes teab, kes teab. Muusika on muusika, eks?
Üleüldse, Poparena on tore. Mulle meenus, et just sealt ma korjasin üles Mötley Crüe, kui nende musa enne kellegi lavaletulekut mängiti. Huvitav, enne keda. Igatahes, aitäh.
Midagi asjalikku ka oli või? Aa, kahe kuu pärast ;D Ainult KAKS KUUD veel. See tähendab, et täpselt kahe kuu pärast, minuti pealt seisame me keset lauluväljakut, loodetavasti veel elus ja hingamas (ja midagi ka nägemas). Ha! Aga enne seda...Ma ei taha teada.
Rok rok
12 April 2006
A dozen black roses
Happy Valentine's Day
Butterflies in my stomach
When love's black glitter comes my way
We promised forever
In our hearts, we were honest
But now forever is a broken promise
And it comes as no surprise
Teenage loves are lies
Why'd you have to go and rape
Your innocence away?
'You used to be so beautiful
What happened to those days?
Your black glitter doesn't shine
We promised forever
In our hearts we were so honest
But now foreverIs just a broken promise
And there's nothing you can say
Nothing I can do'
Cause my sweet everythings
Mean nothing to you
Ja siis ta kirjutas veel sellise lause: Every time I look at this picture, I think to myself, "this is what you should be." All of my wildest hopes, dreams, and potential all summed up in one promo shot of a little known Norweigian rock star. If he can do it, why can't I? Maybe it's because I'm too afraid to try.
Ära ütles.
10 April 2006
Nagu näiteks praegu. Kõht valutab ja meeletu hirm mate ees.
Ma taipasin millalgi paar päeva tagasi või täna hommikul, et kunagi oli aega kui palju, ja nüüd on see otsa saanud. Veidi aega tagasi oli aega veel maailma lõpuni, ja nüüd on kõik kokku pressitud. Üks asi teise otsa, kaks korraga ja läbisegi.
Riina ütles koolis täna, et tal on eriti hea meel, et vaid kaks nädalat veel on ja siis kõik. Mul on ka. Hetkel ma tahaks, et kõik see läbi oleks juba. Ja siis, pärast, pärast tahaks tagasi kõike seda.
Praegu tahaks tagasi KUMU viiendale korrusele sinna akna äärde, kust paistis meri. Vaataks sealt lihtsalt aknast välja ja puhkaks veidi. Või läheks hoopis mere äärde jalutama.
Ma tean, et peab nautima seda, mis on praegu, aga millegipärast on minevik parem ja tulevik, kuigi segane, ka mingis mõttes toredam.
Ühesõnaga, ei, kahe sõnaga: head õhtut!
Miks mul ei lasta karjuda, kui mul on halb olla?
09 April 2006
See EI OLE normaalne, kuidas ämblikud mind võivad ehmatada ja endast välja viia. Täna kargas seesama suur tolmuimeja ette ja vupsti! sinna ta kadus. Paranoia. Muidugi ta ronib sealt veel välja, eks?
Ärge palun, PALUN, hakake jälle oma naljadega, kui te just ei taha mind nutma ajada. Hea on olla, kui midagi nii lihtsat ja väikest ei karda, eks? Muidugi.
Aga muidu...Polegi vist midagi. Kokkuvõttes oli täna: mate, lehmatassi lahkumine, üritus vaadata filmi, topelt-Rimi-retk, film. Edasi: õppida, õppida...õppida?!
Muusika: Placebo
Tuju: Veidi kurb ja veidi hirmul
Kas sa mäletad veel küsimusi, mida küsisime lapsena?
08 April 2006
"Almost Famous"
Tv3, reede, 21.45
Ma topiks selle ühte patta filmiga "Rockstar" ning siis veel ühega, mille nime ma ei mäleta, aga mille lõpus figureeris laval Kiss. Ehk siis sinna patta, kuhu peale kleebiks sildi "Vastikult HEA". Tegelikult peaks sisust rääkima, aga ma ei oska ju väga hästi. Oli poiss, talle meeldis bänd. Ta oli ajakirjanik, temast sai rokikriitik, bändi sõber. Oli Penny Lane, bänd ja poiss mööda Ameerikat kihutamas nii Dorisel kui lennukil, muusika täiest super. Noh, ja mis seal siis ikka, eks? Aga sellised vastikult head filmid kohe panevad midagi alakõhus kihelema ja oma tuppa saades pärast filmi lõppu on vaja midagi taolist, midagi head ja vanemat. Kõvasti ja kohe. (Mötley Crüe) Kontserti oleks vaja. Jah, vot, mitte Metallicat, see pole päris see, aga midagi...millel on 'see'. See? Eks mõelge ise välja, mis see 'see' on. Mina ei oska seletada.
Igatahes on tuju super. Vägagi kohe. Rääkige siis veel filmide halvast mõjust.
Eighties coming back? Please??
Homne programm: kunst.
05 April 2006
Ma ei saa matemaatikast aru. Isa ka ei oska just seda teemat. Nii me kahekesti istusime mu voodi äärepeal ja nuputasime, kuidas vandekohtunikke või luulekogusid jagada. Natuke oli küll arusaadav, aga töö ajal pole aega ühe ülesande kallal kaks tundi mõelda, eks? Novot. Ära sain vandekohtunikud jagada, aga sellist süsteemi üksi kodus välja nuputada on lihtsalt liiga neetult raske. Vabandust, aga seda pole meile küll mitte mingil moel kunagi vaja. Ehk kallid matemaatikaõpikute või -õppeprogrammide koostajad võiks natuke mõelda selle üle, et kombinatoorika (ja ilmselt veel hullem tõenäosus) võiks ka kuuluda elementaarmatemaatika asemel kõrgema matemaatika hulka või vähemalt mitte kooli kohustuslikku programmi. Ah et aitab arendada mõtlemist ja loogikat? Tekitab hoopis alaarenenud idioodi tunde.
Ma ei saa aru, miks ämblikud minu tuppa peavad ronima? Ma suutsin isa teate järel murdosa sekundiga jalad voodiäärele tõsta ja natuke kisada. Siis põrnitsesin ma seda elukat toolijala all. No kui see pole suur ämblik, siis...Jah, jah, Austraalias on veel suuremad ja siin pole nad üldse mürgisedki. Aga kui 3 sentimeetrised mustad paksud jalad *vaatab laua alla igaks juhuks* hullud pole, siis ma ei tea, mis on. Vabandust veelkord, aga ma kardan neid elukaid. Ma tõsiselt kardan. Ma oleks nutma hakanud peaaegu, ausalt. Paanika vist. Paranoia ka mingil määral. *uurib lauaalust*
Ma ei saa aru, miks ma veel bioloogiat ei õpi ja seda toksin hoopis? No kus on aru??
morbiidne mutt nr 1 - kardab meeletult ja on vihane enda peale
special needs
04 April 2006
Päev nagu päev ikka, eks?
Aga kuu aega tagasi oli lumi maas, päikest oli, aga ikkagi oli külm. Aga mitte väga külm siiski. Talv nagu talv ikka. Ülemere. Olid trepid ja palavus ja klaaskatus. Valu ja närv vaheldumisi ja siis keep-smiling pool tunnikest.
Siis pea tunnike närveldavat marssimist läbi lume ja tuule, mäest üles, mäest alla, üle ristmiku õigele poole. Rahvahulk ja klaasuksed, garderoobitädi ja ekstra sõbralik turva(noor)mees. Ja uksed läksidki lahti, lava oli poole meetri kaugusel, tuju hea ja kõhus keeras.
Peaaegu kaks tundi tohutult head tuju, karjumist ja kaasalaulmist, totraid nalju ja hüppamist.
Pärast sai veel ära ka eksida, natukene, lumehangedesse ja parklatesse. Ja siis keset ööd McDonalds, kinnised toidupoed, külm meretuul, Domino küpsised, natuke toredat lugemist ja raadiokuulamist ning hästi pehme voodi.
Aga täna paistab päike ja ma leidsin esimesed kaks märtsikellukest akna alt. Lumikellukesed olid kõrvalakna all. See hetkeline peatus enne ust ja pilk lilledele tegi tuju kuidagi eriti heaks. Seletamatu rõõm. Lausa nii suur, et eriti positiivne lugu ketrab umbes neljandat korda mängida ja ma jõudsin isegi toas ringi hüpata ja keerelda (stopp! ma ei tee seda kunagi üldiselt, ainult ekstreemselt toredate uudiste puhul)
Kevad?
On nii kerge olla noor
hei rock and roll
On nii kerge hoida kinni
ja kohe lahti lasta
On nii kerge olla õnnelik
Aa, muuseas, kaks peatust linnapoole toimus tagaajamine ja tulistamine :D Pärnu elab!
02 April 2006
Igatahes jalutamas käisin koos pleieriga. Tore oli. Vähemalt pool teed ehk siis silla poole, tagasitulles puhus külm tuul näkku.
Kalureid oli jõel vist sadade kaupa. Istusin seal parvedena, üksikult, kahekesi, istusid ja ootasid ja äkki külmetasid ka. Muidugi külmetasid, tuul pidi jõel veelgi hullem olema ju.
Siis ma mõtlesin, et kui kerge oleks lihtsalt jääle astuda ja keset jõge minna ning lihtsalt niisama vee alla vajuda. Ja ongi kõik.
Siis ma avastasin, et kõik on kuidagi jube hall. Jõejää oli hall, taevas oli hall, puuoksad olid hallid, teegi jalge all tumehall, välja arvatud need kohad, mis veel lume ja jääga kaetud olid. Mustad puutüved ja varesed, kahtlast rohekat värvi vesi tee kõrval kraavis ning midagi kollakat kraavipervel eraldusidki ainult hallist. Kajakad kriiskasid jõe kohal.
Ots ringi ja koju tagasi. Külm tuul otse näkku nagu karistuseks. Äkki oligi?
Ma mõtlesin, et kui ta laulis: "I'm born a rebel with the neck in the noose," siis kas ta teadis või aimas ette või...
Oh vahet pole. Neid mõtteid lendas nii palju peast läbi, et üldse ei mäleta enam. Mingil hetkel alles minnes ma küsisin endalt, kui mitu korda ma veel niimoodi saan sinna jalutama minna. Mõne ehk veel saab.
"Arukas blondiin" on eriti vahva film. :D
Ja siis ma mõtlesin veel, et peaks sellegi bloginduse ära lõpetama...
30 March 2006
Kaheminutilised külaskäigud raamatukokku on lõbusad nagu ka see, kui minuti jooksul peab üks ja seesama õppesõiduauto sind kaks korda ülekäigurajal (erinevatel) üle tee laskma. Vaesekene. Aga minu karistuseks vist kolmas kord (teine juht ka) enam ei peatunud, ega sebragi polnud. Aga kena juhihakatis oli ja puha.
Polikliinikukoridor. Roheline nagu ta juba aastaid olnud on. Päris kaua aega, ma pole mitmeid aastaid enam sattunud sinna istuma. Roheline põrand, arstide valgete jalanõude lohisev sahin, kaks võõrast naist, helerohelised toolid. Vaikus. Ainuke heli tuleb kabinetist, kuhu mina pääseda üritan.
Veider, kunagi oli see koridor peaaegu alati pilgeni rahvast täis, eriti köhivaid ja nohuseid lapsi. Ja roheline polnud see ka neil aegadel.
Telefonikõne. Kino jääb õhtul ära. Okei. Saigi tähtsa näo pähe teha ja koridoris ringi jalutada, läbi klaasi liftilage passida ja paar sammu edasi-tagasi kõndida.
Kuidagi närviline on olla. Keerutan koolisõrmust edasi ja tagasi, võtan sõrmest ära, vaatan, keerutan, uurin veel ja panen sõrme tagasi. Jõllitan küünelakki, keerutan uuesti sõrmust, jälgin silmanurgast suurt naist mustas. Ei tea, kas tema tahab ka minu arsti juurde? Tahab. Ja nii väga tahtab, et kabinetti astudes viskab mulle eriliselt jõhkra parastava pilgu.
Miks ma istun seal rohelises koridoris täielikus vaikuses, närviline ja omaette, kott süles? Neil teistel on põhjust seal istuda ja oodata. Mina - mina niisama istun ja ootan, ilma et mul kõige vähematki viga oleks. Aga seal istuminegi tekitas tunde, nagu oleks mul juba 18-aastasena mõni suhteliselt jube haigus ja vaja uute tablettide jaoks retsepti saada. Ma proovin ja üritan mitte mõelda sellistel teemadel, aga mõte ei allu tahtele.
Suts sisse, vererõhk, kolm telefoni helisevad korraga, arstki naerab omaette, välja tagasi.
"Emps, sa hakkad lõpetama ka või?"
"Jajaa, tule 15 peale."
...
"Noh, mis öeldi?"
"Ei midagi...N-midagi, vahet pole." Kaks minutit seletusi ja asi korras.
Kas täna peabki mingit sorti ajuvaba päev olema? Mitte millelegi ei suuda korralikult keskenduda, ainult teeks kõike muud, kui parasjagu toimumas. Saksa keele 45 sõna on täielik müstika, aga mitte suurem, kui inglise keele tekst. Tänaval ka - muudkui vahid puude latvadesse ja vareseid postide otsas ja majade katuseid, tühja halli taevast ja hüppad ühelt munakivilt teisele. Oh, ma lausa kirjutasin jutu sellest. Aga see enam ei loe.
This is my head exploding
26 March 2006
Plaanis on küll iga päev midagi, stiilis "selle teen ära, selle ka, selle samuti". KUI ma üldse kodus õppimiseni jõuan siis enamasti kestab see nii umbes minutikese, tegemist on pingelise mõttetööga
teemal "kus vahetunnis ma mida kirjutan siis".
Tuttav tunne? Natukese küll jah.
Igatahes on veider istuda siin akna kõrval, väljas ikka veel nii valge, et kui kella vaadates näitab see 7.19, tundub see lausa uskumatu. Poolteist kuud tagasi oli sel kellaajal juba kottpime, ja nüüd päike alles loojub. Varsti. Saab otsa tänane päev, nii kurb kui ta ka polnud, saab läbi vaehaeg, algab see viimane, kuidas öelda, veerand? Mõte jookseb igal pool mujal ringi, hoopis teistes suundades, kui ta peaks. Näiteks terve päeva kõlanud Metallica suunas, emaga sai isegi lõbusalt räägitud, kes kus puu alla magama hakkab. Ja ta ütles, et ta võib meid ju Tallinnasse äragi viia, aga kuulge, me auto pole nii suur, et kõik peale võtta. Aga see on hetkel veel liiga kauge tulevik.
Muuseas, kirjandini on alla kuu jäänud.
Ahhaa. Mulle küll meeldib, kui unenäod meelde jäävad, aga miks peavad need alati siis nii neetult keerulised, arusaamatud ja ühelt tegevuselt teisele hüppavad olema? Alateadvus, sa ei meeldi mulle neil kordadel, sa ju tead, et ma pole nii nupukas, et neist järeldusi teha. Ja ma polegi ainus, kes mingil kujul Lennart Merit täna öösel unes nägi.
''Haridus on küll väga tore asi, aga seda, mis teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada''
O. Wilde
Mina tean, mida ma tahan õppida nüüd. Selgeks sai. Mina lähen elukooli õnne õppima, kohustusliku kõrvalainena romantikat.
24 March 2006
Miks tõusta üles kell 9, et linna tund hiljem linna minna (pleier hästi kõvasti plärisemas), kangapoodi jalutada (kus pleier eriti kõvasti veel kostis välismaailmale vist), leida eriti armas triibuline jupp riiet ja viis nööbikest, koju tagasi tulla, poolel teel selline tunne, et kõige rohkem tahaks tänavalt hüppama ja lollitama hakata (ei tea, millest küll selline tuju, ehk heast muusikast?) ning kodus 11st kuni 5ni non-stop (välja arvatud see kolm minutit, kui ma ei suutnud vastu panna Melody Clubi "Baby"le ja ma toas tobedalt ringi keksisin) mõelda, lõigata, traageldada, õmmelda, traageldada, õmmelda, harutada, traageldada, harutada, õmmelda, harutada ja veel kord harutada? Aga muidugi selleks, et asi lõpuks eriti igav ja tobe välja kukuks ning pärast (tulevasi) ema rõõmu- või misiganespuhanguid kapinurka seisma jääks. Ülaserv tuli liiga lai. Ja see näeb üldse natuke liiga formaalne välja. Mini selline.
Aga üldiselt on siiani olnud hästi tore päev. Ei mingit tüdimust, igavlemist, tegevusetust. Sain Robertiga koos aega veeta hoopis. Ta on nii armas, et ta õmblusmasina müra ei kartnud. *teeb mõttes pai Robertile*
And a warm snowy welcome back to our Londoners who, I imagine, absolutely hate this weather we have here. It's spring, for Christ sake, isn't it? So why is it still winter? Bloody weather. Thank you. Enjoy your stay.
...you've got to stand up and tell me what i'm doing wrong...
21 March 2006
´Cause they´ve forgotten how to play
That it takes a fool to remain sane
Pole küll selle ülemise tekstiga absoluutselt seotud, aga
Palju õnne vanavanaema, palju õnne vanaema - sünnipäevaks
Ja palju õnne vanaisale pulma-aastapäevaks.
Kevad hakkas eile. Ehk sulab juba lumi ja lumikellukesed pistavad pea mulla alt välja? Ja ehk läheb soojaks nüüd?
Parimate tervitustega Londonisse. =)
18 March 2006
-Täpselt siinsamas, oma toas, oma toolil, oma arvutiekraani vahtimas
2. When is the last time you filled up your gas tank?
-whose gas tank? kahjuks ei tööta bensujaamas ja auto seisab garaažis
3. What is the most amount of money you spent in one store?
-oleneb poest - toidupoes vist viiesajakroonist arvet iga päev ei tee
4. Is there anything pink within 10 feet of you?
-Ohjaa - kuhjaga. Nähtaval pluus, S&D albumikarp, fotoalbum, pael, mingi ravimikarp, pluus jne
5. When is the last time you went to the mall?
-Eile. meeletu ostlemine toimus
6. Are you wearing socks right now?
-nope
7. Do you have a car worth over $5,000?
-eee...ilmselt mitte
8. When was the last time you drove out of town?
-ise ei juhtinud, aga eile
9. Have you been to the movies in the last 5 days?
-nope
10. Are you popular?
- o.O äkäää
11. What was the last thing you had to drink?
-piparmündi tee
12. What was the last thing you mailed in the mail?
-et eile oli supervinge õhtu
13. Do you wash your car?
-autot mitteomavana ei pese. nänää
14. Last fast food you ate.
-pannkook moosiga
15. Where were you last week at this time?
-kunstitunnis
16. Have you bought any clothing items in the last week?
-sokid-sukad
17. What bank do you use?
-ühispank (konto numbrit võite ka iga kell raha saatmiseks küsida)
18. Do you own any land?
-teoreetiliselt võiks ju oma tuba omada, aga päriselt siiski mitte
19. What do you want to be when you "grow up"?
-I'm never gonna grow up! haha! mis ütles Jasper? kasva suureks, aga mitte täiskasvanuks
20. Your dream vacation?
-midagi Austraalia, Islandi, Jaapani või New Yorkiga seotut
21. Last boat ride you went on?
-kahe nädala eest Tallinn-Helsinki-Tallinn
22. How old are your parents?
-piisavalt
23. Are you in alone?
-oh ei
24. Do you have any single friends?
-muidugi
25. Last play you saw?
-Jänese aasta?
26. Have you been to New York?
-ohh...I wish
27. What are your plans for tonight?
-emm...kodus istuda?
28. Last concert you went to?
-Noortebänd 2006! MUUSHYYY
29. Next trip you are going to take?
-suurematest Itaalia
30. Ever go to camp?
-nope
31. Were you an honor roll student in school?
-a what? Aa...oh ei
32. What is your current GPA?
-current misasi?
33. Are you wearing any perfume or cologne?
-hetkel mitte
34. Are you hungry?
-mkmm. Aga kui kellelgi kookospähklit on, siis küll
35. Where is your best friend located?
-kodus ma usun, aga kes teda teab ;D
36. Do you own a cowboy hat?
-ei, aga tahaks
37. Do you have a tan?
-oh ei. Keset talve?
38. How old do you want to be when you have kids?
-natuke veel vanem
39. Do you collect anything?
-mälestusi
40. Is this quiz annoying?
- o.O EI
41. Last time you got pulled over?
-ma olen nii tubli autojuht, et mitte kunagi. Nimelt - autota autojuhte ei saagi peatada
42. Ever been arrested?
-Hmm...kas see oli nüüd...eh, mälulüngad. Tegelikult mitte
43. Been to Mexico for Spring Break?
-no ei
44. Do you like hot sauce?
-YEEES
45. Last time you had sex?
-...
46. Do you need to do laundry?
-nope
47. How many friends do you have?
-piisavalt...aga kõike head võiks alati rohkem olla, eks
48. Are you someone’s best friend?
-no idea...probably not
49. Are you rich?
-kuulge...mu rahakännuke pole veel kasvama hakanud
50. What are you thinking right this minute?
-et tahaks sleaze-kontsertile...
Oi mulle meeldivad need asjandused. (A)
16 March 2006
No hakka kas või prantsuse keelt õppima, nii hea lugu. Placebo.
Iga kord, kui hiljuti olen sattunud kella 9 bussiga kooli minema, siis tekib teatud kohas väga kuidagi külalik tunne. Kell on siis umbes-täpselt 9, kui buss sõidab mööda Elleni poest ja veel suletud aia taga seisab raudkindlalt vähemalt kolm vanemat naist, ükskord oli ka kaks taksot, kilekottidega, et värsket kooki-saiakesi osta. Ilmselt. Mida muud nad seal tegema peaks? Ah, hommikukohvi saab ju samuti seal paari ümmarguse lauakese taga juua ja saiakest-koogikest kõrvale süüa.
Ja muudest ilmaasjadest niipalju, et proovikirjand kirjutatud - ikka kehv vist, emotsioonitu ja puha -, inglise keele proovieksam 8.5 tunni pärast - ehk minu paanikahoog hetkel -, Metallica pilet olemas - ehk super õnnelikud meie - ning juba täna õhtul toimub midagi hästi toredat.
Aga üldiselt ma ikkagi ei tee üldse seda, mida peaks, ja ei mõtlegi sellele, millele peaks. Küsin hoopis totakaid küsimusi inimeselt, kel niigi omi muresid küllalt ja nüüd peab veel lahkama probleemi, et hästi kurb on mõte, et varsti-varsti peab neist lahkuma. Sellest kambast, kes seni on nagu...Nagu...Nagu teine pere ju või nii. Grupp inimesi, kellega on nii ära harjutud, ja harjumustest on alati üliraske lahti saada.
Kirjandisse kirjutasin ma midagi taolist, et pühad võivad olla ka kordumatud, kaduvad asjad. Üheks neist hetked, mida iial tagasi ei saa. Tegusid ja sõnu võib ju korrata, kuid need pole enam kunagi samad, mis olid nad esimest korda. (Seal oli veel midagi juures, aga...Seda ma enam ei taha kirjutada, ma oleks mustandi kirjutamise ajalgi peaaegu nututujusse sattunud.)
protege moi...protect me from what I want...protect me...
14 March 2006
Hommikusest leinast sai pärastlõunane eufooria. Võib-olla see tundub veidi tundetu, kuid on aeg leinata ja on aeg rõõmus olla ja ma julgesin täna valida teise variandi. Muidugi on kurb.
Aga kui peaaegu sajaprotsendiliselt on sul käes pilet, mis viib sind sisse väravast The Suni, Pedigree', Bullet For My Valentine' ja Metallica juurde, siis ma lihtsalt ei suuda kurb olla. See igati pahaolemine läks ka üle, niipea kui ma kuulsin neist soojendajatest. Absoluutselt hea on olla!
Niisiis, kallikesed, pange oma rahanatukene valmis ja esmaspäeva hommikul lähme ründame piletimüügipuntke! Sest kui vaja on võistelda nii soomlaste, rootslaste, venelaste, lätlaste ja leedukatega, siis ei saa lootma jääda, et ehk veel ülehomme pileteid paar tükki olemas on kuskil.
Aga seniks...Ei oskagi muud öelda, kui et nautige kevadet. Hah! Sest päev vähem kui kolme kuu pärast see asi toimubki!
Ciaoooo
12 March 2006
Läheks kõigepealt Roskildele - Disco Ensemble, Franz Ferdinand, Guns'n'Roses, Placebo ja palju teisi tuntuid nimesid, kellest ma midagi suurt ei tea, näiteks Opeth, Sigur Ros, Deftones, The Streets
Seejärel läheks Guns'n'Rosesile Helsinkisse.
Siis oleks Itaalia. St see niikuinii on.
Ja siis juba vaataks, mida teha. Vahepeal oleks ka muidugi päris mitu kohta, aga need pole vist nii olulised nimetada.
...aga seeme ei taha idaneda kuidagi. Liiga külm on vist. Või ma ei oska seda õigesti kasta ja toita.
Edit: Aga tegelikult läheks Roskildele vabatahtlikuna tööle. Hmm. Mõte. Mõte, mida edasi arendada ei tohi.
10 March 2006
09 March 2006
Nämm nämmist rääkides, miks ei sattunud ma küll varem täna kööki? Külmkapis ootas nii tore plastkarbike räimega tomatikastmes - mu igavene lemmik kalade hulgas vist. Küpsetamata kalade vähemalt. Oi jeerum. Kala! Pingviiiiiiin! Ohsa. See oli niiväga armas film, too "Pingviinide marss". Mõni asi lihtsalt on olenemata oma külmusest nii soe. Nii tõeline ja kurb ja lootustandev ja armas. Väike pingviinibeebi ja issi-emme. See pilt oli nii tohutult kena, et ma tahtsin ka tol hetkel pingviin olla. Hoolimata kuudest, mil süüa ei saa, kohutavast külmast ja pidevast ohust, et kas ise, laps või kaaslane võib hukkuda. Tjah. On vaja vaid seda üht sammukest üle veenire, kus all võib olla kuri merilõvi, kuid see samm päästab elu, ja mitte ainult ühe elu, vaid kolm.
StarFM mängib täna õhtul kauneid lugusid: "return to Innocence", "In the Shadows", mingi Enya lugu, paar kena asja veel, sekka eurolaul, "Said I Love You But I Lied". Huvitav, mis järgmine on.
Peaks minema uut pastakat nüüd testima. Inglise ja saksa keel ootavad põnevusega, mil nende kallale asun. Ah, muuseas, proovieksam tõotab tulla katastroof. "Oh, meil on selle reporti kirjutamisega aega küll ja veel." Aitäh. Kõigest eksam on varsti. Ja proovieksamil on essee. Noh, aitäh, kui me peame eksamil hakkama maailma avastama ja nuputama, et mis imeasi see veel on. Thanks much.
(Madonna hakkas raadiost mängima. Kah asi.)
Aga ei, ma ei saa ju pingviin olla. Nad oli liiga ilusad, armsad, julged ja tublid.
Love's forever only on the silver screen.
If anyone cares about my loves: http://photobucket.com/albums/y243/evelay/04-03-06/
08 March 2006
Hoia elust kinni hammastega
Hoia elust kinni hammastega.
Nuta, naera, kisenda kui peab.
Olen sinu kõrval. Kuid ei sega.
Kumbki teisest liiga vähe teab.
Igaüks on ihuüksi sõjas.
Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
Üheaegselt kumbki oma majas
külaliste ootel klopib koort.
Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis,
nagu pole tähtis vahukoor.
Rõdult näeme öösel samu tähti.
Ikka nähakse, kui oled noor.
Kui sa kukud, minul pole valus.
Lihtsalt miski tühjemaks jääb seest.
Unes nutan, kuigi pole alust,
sinu nagu iseenda eest.
(Doris Kareva)
Kõige armsam oligi täna, kui isa soovis hommikul head naistepäeva. Ja köögilaual seisis vaas kollaste tulpidega ning klaasvaagen õunte ja apelsinide kuhjaga. Vend tõi ka shokolaadi. Kohe kuidagi armas oli. Ja vahelduseks kuulasin natuke tagaplaanile jäänud plaati, mis...Nojah, ei sobinud kokku väljas sillerdava päikesega. Tore oli kuulata sõnu, et armastus on igavene vaid hõbeekraanil. Lohutav millegipärast.
Kui siis saksa keele tunnis pidi vastama küsimusele, et palju kirjelda, kus oled sina kodus, siis hetkeks tekkis küll imelik tunne, et mis kodus? Kus kodus? Kus see kodu üldse on? Aga ma ei öelnud talle seda, mis meeles mõlkus, ütlesin, et kodus on minu jaoks seal, kus on hea olla. Pahatihti pole mul siin ruutmeetril hea olla. Kahju küll. Hea küsimus oli tegelikult.
Päeva elamus oli läbi lumetormi läbi linna kiriku poole rühkida ja kuulata lugu nimega "Frozen to lose it all". Sobiv, kas pole? "In memories we are all we used to be, our frozen broken hearts ready to lose it all. Life's running out too fast; it's all we have, this all reminds of how in love and lost we are...In your paradise you stayed..."
Muuseas, et oleks umbes selge mulle endalegi - 12-14.07 olen Roomas, 15.07 Veneetsias, liita kaks ja kaks päeva mõlemasse otsa. You know where to find me, then. Ma ju pidin teatama. Peaks pakkima hakkama.
Ma avastasin kuidagi mitu laulu täna uuesti:
"February day's draught", mille sõnu ma igaks juhuks ei hakka kirjutama siia. Liiga valusad vist.
"Oh how the mighty fall" - Oh how the mighty fall, the glory fades too soon, I fear the good becomes the fear, our story ends too soon...I saw it all begin so well
*süütab küünla*
06 March 2006
05 March 2006
01 March 2006
ta kartis iga puhta mõtte puhul
et äkki on ta vagatseja ning
ta küsis igal võimalikul juhul
kuskohas asub inimese hing
ta kartis kõige rohkem hingerahu
ta arvas et see pole inimlik
mis rahmelduserööpasse ei mahu
ta arvas nii et see on jumalik
või loomalik või loomulik või jube
kui miski sügav teda läbistas
ta müüris kinni oma hinge tube
ja leebeid tarku laialt häbistas
miks nad ei hõiska miks ei tõsta tuju
miks karjakaupa simmanil ei käi
ta ellu äkki ilmus püha kuju
sest hetkest püha tema ellu jäi
(*kontrollib üle*)
juhhuu!
Ja horoskoobis oli südame taha esimesena märgitud number 4 ehk siis 4. märts ehk siis see laupäev. Okou. Nojah, ma juba tean jah - ma hakkan seda päeva ilmselt armastama, mitte pole tegu millegi muuga...Hea seegi vist jah? *usu kõigest väest horoskoopidesse* Tänane läks päris täppi, muide ;D
