16 May 2006

5. juuni - TV3, kell 21.35 - "Pahat pojat"!!! Jeeee :D

Annu - see on osaliselt sulle. Vihje: shirtless Jasper ja Peter ;) *teeb inglin'gu* Ei mina ei tea midagi, sa lihtsalt vaata.

Muu osas: nett on poolenisti tagasi. St et pooled lehed toimivad, aga 'eluks vajalikud' MSN, MySpace, blogindus jne ei toimi. Grr ja urr ma olen pahane. Ja vend pobiseb vaid, et tema ei tea ja ei oska ja kõik. No vähemalt sai mulle natukesegi netist tagasi. Appi, ma olen sõltuvuses?!? Ohjah, mis teha, tänapäeva jumalad ja eluks vajalik doos.

Anyway, magamaminek ning homme juuksur. Ohjah, ega sealt ka midagi oodata pole, sama jura. Tahaks ka, et mulle sobiks nt tumepunane ja tukk. Olalala, that'd be fun.
Aga ma nüüd uurin, kas ma kuidagi saaks ikkagi oma neti tööle...Ciao!

15 May 2006

Hmmh, venna arvutil kirjutamine on keeruline. Kui egoistlik, kuid ma pole enam harjunud nii kõrgete klaviatuuriklahvidega. Kirjavigu ikka vist tekkis nii, et vähe pole. Ma ei viitsinud üle ka kontrollida. Ja venna arvutit kasutan ma põhjusel, et mingi mulle teadmata põhjusel pidi ta Windowsi välja vahetama või midagi ning sellega kadus mu netiühendust müstiliselt. Tagasi ka ei tule. Isa ka ei osanud - Windows XP pole just ta kõige lemmikum, aga et 98-l ka keeldus nett töötamast, siis peab venna ära ootama.

Mtv on geniaalne. Tabasin hetke, kui lõppes miski räpp ja hakkas Nickelback, klõpsisin veidi ringi ja pöördusin siis selle juurde tagasi. Päris ilus laul oli. Edasi oli mingi eriti mõttetu räpp Jay Z-ga esiotsas. Seejärel ALicia Keysi unplugged lugu koos Maroon 5 lauljaga. Edasi Silbermond. Edasi ma ei viitsinud vaadata. Ma pakun, et räppi tuli jälle. Nii et heade lugude tabamiseks pead sa istuma tükk aega teleka ees ja ootama, mõeldes välja mooduseid, kuidas iga kahe loo tagant mängitav minu jaoks üdini pointless räpp ära ei tüütaks. Isegi videosid ei saa kritiseerida, sest esimesega oleks kõik öeldud vist. No välja arvatud see, et Jay Z puhul olid tantsijad nii naised kui mehed nind enam-vähem riides. Mehed olid vähemalt ülikondades, mis ei tähenda seda, et tants oleks kena olnud.

Huvitav, kas ma võiks siia arvutisse uuesti MSN installida või tekitaks see mulle väheke jama hiljem? Ma igaks juhuks ei riski. Aga kui huvi, siis Nickelbackist ja üldse on siin rohkem. Ehk siis pikk jutt minu arvamust ehk uus bloginurk. Väga palju ei tasu sellest küll loota. Hetke ajel tekkis mõte.
Päeva lugu - "If Everyone Cared"

13 May 2006

Nii jah


Ma vist hakkan igatsema oma kaske akna taga. Iga kord, kui ma aknast välja vaatan, on ta seal, seisab raudkindlalt omal kohal. Noh, muidugi on ta seest päris tühi ja võib väga suure tormi korral lihtsalt pikali kukkuda. Ka meie katusesse. Aga seni on veel korras kõik. Igtahes praegu paistab tänavalambi kollane valgus kaselehtedele peale altpoolt ja puuvõre kumab kuidagi eriliselt.

Sama eriliselt närviliseks teeb mind hetkel see, et ema magab. See tähendab, et ta tõuseb mingi (teadmata) aja pärast uuesti üles ning hakkab köögis sebima. See omakorda tähendab, et mul pole õrna aimugi, millal praeguse ja homse hommiku vahel ma need muffinid ära teen. Kohe ei saa, sest ta võib iga hetk alla tulla. Kell üks filmi ajal? Vabalt, kui ta siis keset toimetusi poleks just. Hommikul kell kuus? No ei, magada tahaks ka. Pagan, midagi võiks üllatusena ka tulla ju talle, eks? Mis siis, et ta eile või täna just pobises, et oi, jälle see jama. Ise muigas samal ajal - ootab niikuinii midagi. Järelikult..."mahlaga" juba jäin vahele.
Muuseas kõike magusat on nii palju, et...muffinite jaoks pole ruumigi enam vist. Ema tõi mulle inka eest Geisha kommikarbikese väikese, jäätist on ka, viinamarju ja midagi on veel vist. I feel fat.

Ma lugesin üht blogi just, kus autor kirjutas natuke kontsertidest ja nii. Sellele lisada naljaga tehtud kutse välismaale. Kokku seeb see segapundar igatsuse ühe koha järele. Mitme vist lausa tegelikult, aga...aga jääbki agaks.

Mis siis veel? Aa, et "Sõbrapäev" näidendina oli väga tore. Kohati hästi tuttav. Hirmutavalt tuttav mõnel hetkel. Aga see päris päev, seda ma kardan. No järgmist siis pelgan, kartma pole päris õige sõna vist. Pelgan jah. Arusaadavatel põhjustel. Siis ma muretsen veel natuke kellegi pärast.

Aga homme ma lähen kinno. Enne seda, varahommikul lähen lilli ostma. (Isa suutis jälle tüütuseni pärida, kes, mis, kus, millal. Ma suudan ise ka vahel. Ausalt. Aga tore on, et ta muret tunneb.) Siis laulma. Vahepeal on jumal teab mis tegevus - söön muffinikäkerdisi?
Ühesõnaga midaiganes. "Ja midaiganes..." laulis Ultima Thule. Jube hea laul. On kellelgi?

Sai küllalt pikk ja pooleldi pointless? Well, anyway mul oligi igav.

12 May 2006

I could write a story...


But I won't. I just want to say thank you to those who believed. Hehe.

Okou, ma olen peaaegu terve tahvli maasika ja vaarika tükidega shokolaadi ära söönud. Ee...jah. No igatahes tore päev.

Merli, mul tuli ka eile öösel meelde, et teatrisse pidime minema ju laupäeval. Hmm...Ma mõtlen, et äkki ma lähen siis hoopis pühapäeval? I can't wait any longer! Ma jooksen lõpuks kell kuus proovist ära täna. :D

Ciao!

11 May 2006

Te võite vabalt mulle karjuda, et mida kuradit ma ometi vingun. Palun! Aga lihtsalt...Ma ei taha Itaaliasse. Kordki elus ma ei taha reisima, vaid tahan jääda Eestisse! Ma ise ka imestan. Aga tõesti. Oleks see tavaline pakett, vahetaks muu aja vastu ja oleks siinsamas, kodumail.
Ja poleks veel näiteks filosoofiat ka...*unistab*

Rabarock - Misfits (no äkki hakkab meeldima, legend ikkagi), Hardcore Superstar, No Big Silence, Oomph!, vaataks ära ka Slide-Fifty, Suburban Tribe'i, Cleaning Womeni, Brides In Bloomi, Ultima Thule jne. Saaksa ära maitsta tõsise rock-festivali siinsamas Eestis.

Sealt edasi paar päeva vaba ja Metallica. Okei, see on niikuinii.

Siis oleks veidi aega vaba ja juulis oleks möllu natuke. Ok, paar päeva. Ehk siis The Rasmus - no tõesti, selle asemel, et Vatikani muuseumis istuda, hüppaks ma parema meelega Stroomi rannas jalgupidi vees lava ees. Ausalt. Ja edasi pärast mõnusat ööbimist Tallinnas sõidaks naksti Haapsallu ja veedaks järgneva öö pärast Lordit jällegi rongijaamas.

No kõvad plaanid nüüd tulid küll jah. Aga idee on selles, et ega lahe suvi ja värk, aga mul on alati midagi puudu ja midagi rohkem vaja ja seekord on need 'midagi ja rohkem' käegakatsutavalt ligidal, jummel, kilomeetrite küsimus, paar tundi. Ah mis ma ikka vingun. Lihtsalt Eesti on vahel väga vahva koht, kus olla ja toimetada. Säravate laemaalingute asemel tahaks kohalikku sinist taevast ja tõmmude ilameeste asemel siinseid kohati külme roki- ja muid mehikesi koletisi vahtimas ;)
Selle asemel, et elada minevikus või unistada tulevikust, püüa elada rohkem olevikus. Nii kirjutas horoskoop täna.

No mida? Eile ma peaaegu pool päeva viibisin tulevikumõtetes ning õhtul vähemalt pool tundi ühes väga armsas ja kallis minevikuhetkes. Tulevik hirmutab, minevik on ilus, olevik - juba möödas. Eks ole sageli ju nii, et oodatav või juba möödunu on palju toredam ja köitvam kui hetkemoment. Kes poleks tunnis unistanud suvevaheajast või nädalavahetuse plaanidest või mõelnud tagasi millelegi hoopis huvitavamale kui energia jäävuse seadusele?
Võib-olla olen ma siis liialt, ma ei teagi, mis sõna kasutada tegelikult. Naiivne? Hmm. Pea laiali otsas ja keskenduda ei suuda? Oh, neid hetki, eriti koolis, on küll ja veel olnud. Või, tähendab, oli. Vahel on lihtsalt hästi mõnus põgeneda olevikust ja reaalsusest kuhugi mujale. Vahet pole, kas minevikku või tulevikku või pelgalt fantaasiamaailma. Vahel on see isegi liiga hea, nii hea, et põntsatusega tagasi olevikku ja reaalsusesse maandudes on lausa valus.
Praegu tunde enam pole ja kodus ka heast peast unistama ei hakka, muudki teha tavaliselt. Aga kõige tihemini siis näiteks bussis istudes-seistes, pleier mängib ja mõtted jooksevad - ükskõik kuhu või kelle juurde. Parim teraapia, neh?
Peaasi, et endal oleks hea. =)

By the way - mina olen igatahes nüüd homse pärast närvis. Kes laupäeval kinno tuleb?

Pääasia on kuintenkin pitää hauskaa!

07 May 2006

...

Ma tänan M. Schumacherit ja tema tiimi, et ta täna võitis. Toredus.
Ma tänan oma venda, kes allakukkumisohus postri laealuse ääre kinni kleepis.
Ma tänan oma isa, kes tegi imenämma lõunasöögi täna.
Ma tänan vahelduseks ka Teddy't, kes iga kord on olemas, kui mul on vaja kedagi kallistada või kuhugi pisaraid peita.
Ma tänan oma jalgratast ja tema pidureid, mis töötavad hästi ja hoiavad ära õnnetused, kus ma rattaga ja ilma keset teed ringi sebivatele väikelastele otsa sõidaks.
Ma tänan toredat autojuhti, kes mu üle tee lubas - ma olekski jäänud sinna ootama vist.
Ma EI täna seda väikest kriipivat asjandust kurgus, mis neelamise hullupööra valusaks teeb. Ebameeldiv olukord.

Ma tänan peaaegu hüperigava päeva eest.


Persse see maailm
/---/
ma nüüd lahkun!
(ma vabandan ropu sõna pärast)

Ah, ja rohkelt edu inglise keele suulises osas!

05 May 2006

Kasutades ära veidike Annu blogi...
Teate kui raske on end vedada inglise keele materjalide juurde? Eriti kui pleieris möllab, või tegelikult disko-glämmitab, The Ark ja hetkelise koristustuhina käigus haarasin kuskilt nurgast tolmuimeja ja põrandalt kadusid igasugused ollused.
Ja sealt edasi. Isegi kui ma oma poolisiklikku toakest armastan tema armsate postritega kaetud seinte, plaadihunnikute ja segamini laua pärast, on see vahel mulle ikka nii närvidele käiv. Näiteks - ükskõik kui tihti sa ka tolmu ei pühi, on see ikka kuskil heleda kihina olemas. Ja igale poole ei saa ligidale ka - kas või minust kolmkümmend sentimeetrit vasakule jäävate mustade kastide kallale on võimatu minna nii, et netiühendus ei katkeks. Kui see juhtuma peaks, on kellelgi jama lahti.
Rääkimata sellest, et siin on liiga palju riiuleid. Võiks olla ainult voodi, laud ja üks riiul ning võib-olla ka mõni suur mõnus kott-tool. Aga no ei.
Lisaks ma panin tähele, et meil on siin kõik nii kulunud ja vana. Näiteks põrand tundubki kogu aeg must, sest paarist kohast on alumine, hoopis teist värvi sinine kiht näha, mingid müstilised plekikesed on igal pool (nende eest ma 'tänan' vanaisa eelkõige) põrandal jne. Loetelu võiks jätkata, aga igavaks läheks.
Igatahes ma tahaks kogu mööbli välja vedada, põranda ära värvida nii, et vanad kihid maha kraapida enne alt (on see üldse võimalik, isehakanud remonditibi?), pooltest asjadest lahti saada, olles kordki julm (mul on kalduvus igasugused pisikesed asjad alles jätta, mis võiks midagi või kedagi kunagi meenutada), ning muuta oma tuba kuidagi võimatul moel ämblikevabaks. Uih.
Ah, ja eile rattaga sõites kargas pähe mõte, et kui ma ära peaks kolima, siis ma ei saagi ju rattaga sõita, sest see ratas on põhimõtteliselt ema oma. Vaevalt seda mulle kaasa antakse (kuhu iganes siis) ja vaevalt ma ka endale kohe ratast hakkaks ostma. Miljonäri, palun? Üldiselt mõne asjaga ongi viimasel ajal nii, et ma mõtlen, kuidas nendega näiteks aasta pärast on. Näiteks tolmuimeja - ma olen peaaegu veendunud, et seal (kus iganes) uues kohas mul pole sellist asja olemas. Kühvel ja hari - jee! Või näiteks, et kas ma saan selles nii nimetatud uues kohas paar postrikest seinale ka kleepida või jäävadki need veidi aja pärast sahtlisse meenutamaks...praegust. Üldse on naljakas mõelda sellele, et kes mulle poest mahla hakkab tooma, kui ma haige olen. Emme? Issi? Oh ei. Eriti kui (mu väike unistus teoks saab ja) ma Soome kolida saan. Oh sa püha mammut - kes mul kolida aitab siis? Kümne kohvriga (mida mul pole) vist üksi laevale minekuga ja sealt edasi toimetamisega eriti hakkama ei saa. Või...või...äkki...
Eeh, kergem oleks hetkel vist lihtsalt inglise keelt kordama minna, eks? Parajalt segane, kuid siiski vähem kui need monoloogimõistatused.
Huvitav, kas ma saan kõlarid ka kaasa võtta või vajatakse neid siin veel?
Ma lähen panen nüüd akna kinni.

04 May 2006

My first date.
Isal oli õigus - jaki väljavahetamine teise pluusi vastu oli hea mõte, muidu oleks liiga kuumaks läinud. Me sõitsime meie juurest ühe sillani ning siis teiseni, tuul vuhises juustes. Poleks arvanudki, et see esimene nii tore on, välja arvatud see pisike juhus, kui keegi väike laps meile teele ette jooksis. Aga piduritega tal probleeme pole. Minu roosad põsed ja temal neljas käik. Kuulasime vaid nelja lugu - üht igalt järgnevalt artistilt: Bullet For My Valentine, The Sun, Hn'D, CKY. Esimest ja teist neist näen ma ju veidi rohkem kui kuu aja pärast, aga tal pole piletit.
Hihi. Tahaks veel. Nii hea oli.
My first date with mr B.I. Cycle
armund narri ei morjenda ilm...

Nonii. Päeva kaks laulu: Tanel Padar & The Sun - Tüdrukune ning Hn'D - Vaevu hingan.
Kohe vägaväga päeva laulud. rok rok all the way!!!

Ja peale selle:
26. MAI - ROCK CAFÉ - Hn'D ja THE SUN!!!



vist kõik

sa mõjud mulle rohkem kui vein...

29 April 2006

Öine postitus.

Kell on 3.08. Ma jõudsin täpselt kell 2.56 koju pärast 40-minutilist jalutuskäiku. Väga mõnusalt soe on väljas. Ja inimtühi.

Bänd oli vahva täna. "Aitab ka juba," irvitas Tanel pooleldi Danelile, kui too oma bassisoolot kuidagi lõpetada ei tahtnud. Aga ega meil bassisoolode vastu midagi pole. (A)

Silmad punased, jalad valutavad, tohutu uni on ka. Järelikult - magama. Hommikul või pärastlõunal kirjutan ehk veel tutipäeva lõpuosast. =)


Hommikune lisa: Ma avastasin mõlemalt põlvelt sinika. Oih. Tegelikult päris loogiline, kuna ei saa ju ilma kaklemata olla teises reas, nii et esimese rea tüdrukud paratamatult põlvedega lava ääre otsa ei lendaks ning kätega monitori peale.
Ega midagi polegi vist rohkem. Aa, Danel rokkis eile ikka tõsiselt. Meie nina all. :D Hüppas ringi, loopis bassi - mmm. Tanel irvitas niisama pool ajast, Meelist ma eriti ei näinudki, aga ta mängustiil meeldib mulle tõsiselt. Ja Eimel oli tore! Keerutas trummipulki ja mängis ikka soolot ja iga kord lavalt ära minnes näitas oma säravat naeratust.
Aga kõik vist. Playlist ka:
I set - Tüdrukune, Welcome to Estonia, Saadan kuradile, Vale, Tead sa, ASAP, Underwear, Lõhu ring, Teema on maas
II set - Kuu on päike, Unistus, Nii siis jääbki, Cab Driver, Sõnad läind, Angelina, Nagu merelaine , Neljapäev


"Laul on meeles, sõnad läind..."

28 April 2006

Täna tuleb vist päris mitu postitust. Oodake öist ka veel.
Igatahes. See läheb eelkõige Merlile ma pakun.
Ma panin üle väga pika aja playlisti sellise loo nagu Story of the Year - "Until the Day I Die". Tead, kui palju mälestusi see jälle pinnale tõi? Esiteks koolilaager - see öine pingilistumine ja kui mina esimest korda seda lugu kuulsin. Need esimesed kitarrikäigud. Hee. Ja pärast veel tagasisõit Pärnusse. Ning need hommikud, mil see mu pleieris oli ning ma kooli sõites umbes keset silda vaatasin jõele (siis mängis küll too teine lugu linnatuledest...mäluauk).
Siis veel (ma kordan end) too sõit Haapsallu. Bussis vist kuulasime midagi sinu pleierist. Okei, Haapsalu oli tükk maad varem, kuid siiski...Meelde tuli just see.
Nüüd tuli jälle laager meelde. 10. klassi algus. Annu - "Oh my god, oh my god, oooooh my gooooooood!" ;D
Ja lõpetuseks - ma avasin just meili peale tuleva horoskoobi, mille esimene lause kõlab nii: "You should take time to celebrate with friends today." Vahel lähevad need täppi kah. :D

"Until the day I die...I spill my heart for you..."
Die letzte Schulglocke
Midagi ma olen ikka koolist õppinud ka. Aga et siis meie kõige viimane tund. Õpetajaks Malle Eskusson. Nii palju asju oli, mida ta rääkis, ja ega ma kogu aeg ei kuulanudki - meie igavene viga vist. Ja mitte ainult meie. Aga ta ütles, et me kunagi ei saaks nii rikkaks, et unustaksime abivajajad enda kõrval ja et alati oleks me nii head, et ulataks abikäe, kui kellelgi vaja. Siis oli ka meil võimalus küsida ja uurida ja puurida. Ehk siis väike lisateadmine õpetaja elust. Koolis polnud ta kunagi õpetaja lemmik. Ega ülikooliski kõik väga kergelt läinud - ühe ala pealt teisele ja veelkord. Ja siis ta ütles, et kooliaeg - ülikooliaeg - on just see, mis meelde jääb ja mida enam tagasi ei saa. Niisiis peab võimalikult palju kõike tegema ja igal pool käima. Kooliaeg ongi see lolluste ja lollitamise aeg, nende väikeste nõmeduste aeg, ütles ta.
Ta soovis meile neid ilusaid ja armsaid siiraid asju ja eks me proovi, eks me ürita. Mina soovin praegu, et see 9-tsükkel edasi ei läheks - ärge minge, palun.
Edasi juhtus nii palju. Saime koolipeal lilli ja Eskut otsida, pulgakommi süüa, oksjonit pidada. Seejärel piiiiiiiiiikk jalutuskäik marsruudil Rüütli tänav - lõbustuspark - kool. Lõbustusparki saime natuke rüüstatud, mõned said Jungaga sõita, mõned kiikudel keerelda (meeletus veepritsimises) jne. Sami juures jäid mõned maha ja peale mõningast kooli juures ootamist vallutasime teatri kohviku rõdu.
Riina kaks jäätist, friikartulid, veel meeletu ports jäätist ja muud head-paremat hiljem oli pidu-pidu. Mirage ja lastedisko. Oi, fuh, kui jube see muusika seal oli. Alguses vähemalt. Sütevaka esindus meie klassi poolelt seisis siis seitsmekesi ukse kõrval vaikselt koos. Aga no ei saa...Ikka tantsima ju! Paar tobedat klubilugu tuli välja kannatada (tantsimise osas muidugi head lood) ning siis lood ajast, mil me veel algklassides olime - Backstreet Boysi "Everybody", Spice Girls ja...Smells Like Teen Spirit! Oijee - õhtuks väike hüppamisproov ja soojendus.
Ja muidugi sai ka SÜtevaka esindus ehk meie ära käia ka laval - lauluks "Väiksed kalad" või mis selle nimi ongi. Igatahes lõbus oli, kuigi Andruse meelest oleks võinud ikka tükk aega kauem laval olla.
Aiiiiii. Ära unustasin enne. BÄND! Tutipeo lõpuosas, enne vannete andmist, esines bänd. Koosseis ja instrument - Miku laulu ja kitarriga, Merje samuti laulu ja kitarriga, Uska laulu ja bassiga, trummidel Ratnik. Esitamisel olid teosed: "Kuu on päike" hoopis teiste sõnadega (kas lähme laulame Tannule õhtul? Ta ju lubaks :D) ning muidugi "Wild Thing". Ülisupermõnusad kaks lugu.
Programm jätkub õhtul. JEE!
Pilte saab ka kunagi kuskilt.
"Alati peale kontrolltööd..."

27 April 2006

hey, are you dreaming?
hey, are you dead?

Nii armas oli täna Merliga vanu aegu meenutada. Heheh. Alates siis sellest albumist, mis tal koolis kaasas oli ning pärast söögipausil neid toredaid asju, nimetades paari, siis näiteks neljapäev ja Haapsalu. Nii lambist sõitu pole ma veel kunagi teinud vist. Välja arvata Paldiski, aga see oli ema ja autoga. Aga...tjah, Merli, vägev oli. Tahaks veel...rääkimata akustilistest lauludest. ;)

Ja siis ma veel avastan uut muusikat. Noh, jah, mitte uut, minu jaoks uut siis. No Big Silence. Vaikusest on küll asi kaugel jah. Veidi valjem kui vaikus. Hihi. Ja homme saab seda veidi valjemat kui vaikust ka. Jee!

Keegi käskis mul matet õppida. Üsna asjalik idee. Eriti pärast seda, kui ma ei osanud ee-d ega aa-d öelda selle peale, kui Martin küsis, mis teha sellise asjaga nagu cos3x. Keegi teab??

...and Hell is what you get!

26 April 2006

Ma püüan väga kokkuvõtlikult teha:

Katsekõne valmis umbes kell pool kaksteist täna hommikul.
Kaitsmine ise oli tore. Eriti see Kalle püüdlus minust mingi pilt saada. Nalja nabani. Pärast tegi ta ainult kaks-kolm pilti veel ja siis mitte ühtki enam. We're special. (A)
Edasi killukesi kaitsmiselt:
(komisjon naerab - Kalle vist tegi midagi jälle) "Ma saan aru, et meil on pikk päev ja pikk elu, aga läheme siis surmaennetega edasi." - Andres
Küsimusele, mida peaks tegema, et enne kõne pidamist närvilisust vähendada, vastas Ott: "Näiteks vee joomine. Aga seda peab kõvasti harjutama." - "Vee joomist?" (Andres)
Valter prostitutsiooni kupeldajate kasu teenimise peale: "See on hea äri."

Igati lõbus ja vahva oli see komisjon. Muidugi küsiti palju ja päris palju nokiti ka, kuid naljad tegi selle (vähemalt kuulaja jaoks) väga toredaks.

Ja edasi:
THE RASMUS tuleb Eestisse!!! 14.juuli Stroomi ranna festival. Paradise Beach Festival või mis-ta-ongi. Igatahes super ajastus, ma ütleks.

Pingeid (ehk ikka veel pisikest shokiseisundit viimase uudise tõttu) aitab maandada Bullet For My Valentine.
Kavas peaks olema matemaatika.

ps. Annu, ma toon sulle homme raha ka ära. *punastab*

23 April 2006

See pole suurlinn, vaid suur linn
ehk
läbi autoakende
Eile bussis kirjutatud paar rida: "Tunne, nagu midagi oleks puudu, midagi on valesti. Chris laulab I will love you anyway. Kuidas ma seda laulu armastan."
Igatahes ei väljunud ma bussist ei Pässas, kust oleks hea olnud kohe edasi nõmmele sõita, ei peatuses, kust oleks olnud viis minutit sugulaste majani jalutada, vaid bussijaamas, kus pidi ootama nr 23 kakskümmend minutit ja siis sellega 28 minutit loksuma ning seejärel veel ühest ligemast peatusest mööda sõita ja kokkuvõttes võinuks tund aega varem kohale jõuda. AGA. Tuju läks keset linnaliinibussisõitu hoopis palju paremaks. Music does magic. Aga linnatuled ju ootasid.
Ma ei tea, kas seda on kerge ette kujutada, mis nüüd järgnevalt tuleb. Nõmme keskusest allamäge jalutada, paar autot vastu sõitmas, inimesi pea olematu arv. Pleieris laulab igati ilusa häälega Brian Molko: "And if you`re ever around, in the city or the suburbs.. of this town, make sure to come around /---/ And if you`re ever around, in the backstreets or the alleys.. of this town, make sure to come around" Nagu filmis. On vist nii, et mida suurem ja kiirem linn, seda aeglasem muusika sobib ja vastupidi.


"Lähed Soome, saad töö, palka saad niikuinii rohkem kui üüriks vaja. Siis teed sisseastumiskatsed ära, keel selge, ja ongi korras." Umbes nii kõlaks kokkuvõte eilsest cheeringust minule. Aitäh onu, aitäh tädi, ehk teate, kust saada julgust ja tööd? Muu osas olen ma igati valmis. "Aga äkki Soome on liiga lahja, äkki London?" Noh, hetkel sobib kõik.

Polnudki lõputult palju osse. No ikka oli ka, aga mitte nii palju. Lihtsalt väga palju ilusaid rikkaid inimesi ja vähem ilusaid ja vähem rikkaid inimesi ja siis minusuguseid autovõhikuid, kes vaatavad autot selle järgi, kui ilus ta on, mitte margi järgi. Novot. Lexus oli ilus ja üks pisike punane kabriolett veel. No muidugi tsiklid ka. Oh iludus.

Mõtted said otsa. Igatahes suured kaubanduskeskused panevad mu silmad valutama ja nii paha on siis. Kingi ka ei leidnud. Seelikuid kuhjaga, aga kellel on paar tuhat? *siin oli vihane äraminemise tekst, aga ma kustutasin selle ära*

Rainer ja Teet olid ka bussis. Pluss imelikku eest keelt kõnelev härra ja tema sõber soomlane, kellega nad soome-eesti-inglise hübriidkeelt kõnelesid, millesse sekkus mingil hetkel ka mu vanaisa tagapingist. No tere talv. Teavad ka veel üksteist.

Ma kirjutasin mingi asja neoontuledest ka, aga see jääb ka sahtlipõhja. Muuseas, kui taskus on 400 krooni, rahakoti vahel ID-kaart ning silme ees meri Pirital ja suur laev taamal, siis tekib ikka mõningange kiusatus küll. Üheks otsaks ju piisab?

Ma tõesti vabandan, et see nii kohutavalt pikk ja osaliselt sisutu tuli, kuid ma mõtlesin niigi rohkem selle jaoks siin välja kui hetkel kirja panin.

In deep shadows the most brilliant neon lights

21 April 2006

Kõll-kõll, kõll-kõll.
"Jaa?"
"Tsau, kuule, sul on homme kirjand, eks?"
"No on. Mis siis?"
"Sa tahad magada ka, eks?"
"Häh?"
"Sa tahad enne kirjandit korralikult magada ka ju?"
"No tahaks küll jah."
"Aa. Ma tahtsin väikest filmikat teha jälle, et...saad sa magada siis või?"
"Kes see seal taha itsitab? Pole vaja itsitada."
"Riks. Aga saad siis?"
"Saan ikka jah, vabalt võib teha."

Väike tolmuimeja-otsimise-paanika, tuba vähemalt neist rullidest puhas. Ja nüüd ma saangi näidata, kuidas primad lõpukirjandiks kohe absoluutselt ei istu eelneval õhtul ninad raamatutes ja meeltult tsitaate pähe õppimas. Tsillata tuleb ka ju ikka, onju, nii et pärast ajast kahju ei hakka, eksju? Homme pitsasse?
Ainult lapsed võivad naeratada nii, et selle pole nukrust. - A. Alliksaar

Ma nägin juba unes kirjandikirjutamist. Ma ei saanudki aru, kus ma täpselt siis olin - vaheldumisi nii aulas kui ruumis 3-2. Ja mul tundus kirjutamine nii sujuvalt minevat, et ma jõudsin planeeritud mustandi kirjutamise ajaga valmis teha lausa kaks ja pool mustandit. Erinevatel teemadel kõik. Siis rääkis Elma, et ärge unustage tsitaate või refereeringuid panemast ja mulle tuli lausa unes meelde üks, mida ma tahaks kasutada. Ma ei teagi, kas see on lohutus, et mul mõned tsitaadid isegi unes meeles on. Lõpuks suutsin ma veel valmis kirjutada mingi lühema teksti, mida ma tahtsin pärast koju jõudes blogisse kirja panna.
Edasi läks nii, et ma olin kolmapäeva hommikul (enne kaitsmist siis ilmselt) koolis ja avastasin, et ma olin esmaspäevase füüsika töö maha maganud.

Muuseas, ma juba rikkusin Künnapase reegleid tänaseks - ma nimelt lippasin hetkeks õue postkasti juurde ja pärast lähen korraks linna. Oih. Aga ma mõtlen, et ilmselt on siiski parem veidi päikest ja tuult saada kui terve päev tolmu sees istuda.

Tahaks nagu midagi öelda, midagi soovida teile homseks, aga...Teate küll.

19 April 2006


Ma vaatasin seda pilti ja ma tahtsin midagi öelda, aga see läks meelest ära kuni ma lõpuks siia omdega jõudsin. Ah, Merli tahtis ka kaamera ees kunagi olla - nüüd on. =) Tol hetkel olin mina selle taga (ehk siis Merli armsaim Joonas) ja kaamera ees lisaks Merlile veel kolm hüpervahvat inimest. Seltsis on segasem, nagu öeldakse, ja selle seltskonnaga on eriti segane. :D

18 April 2006

Oi, autouksed olid lahti jäänud. Ups. Okei, lähme sõõõidaaameeee. Enne Mai ristmikku saime Merlist ja Annust mööda. Juhhuu!
"Ma ei teagi, mis kell see buss läheb üldse."
"Poolest on meie peatuses.Kaks minutit on aega."
Oi. "Me ei jõua ju!"
"Mul on tunne, et meil valgusfooriga veab." Nonii. Surnuaiast mööda sõites liigun parempoolse ukse poole, et võimalikult kähku välja saada. Igaks juhuks. Ees kaugel roheline foorituli.
"Roheline tuli võiks püsida. Palun palun palun. Nii palju mul ikka õnne on." Ja hakkas vilkuma...vilgub...vilgub...vilgub. Väike kiirendus ja punasega üle ristmiku (okou), buss ootab oma korda, et pöörata, ülikiire pidurdus kaks meetrit pärast peatust.
"Aire, ära enam kihuta."
"Okei." Naer. Jalutan kerge muigega bussipeatusse. Adrenaliin missugune.

Ja otseloomulikult ei puudunud bussist ka Pärnule omaseks saanud Liiva peatusest peale tulnud üks-kaks purupurjus meest, kellest üks pidas eriti naljakaks nõmeda kurguhäälega iga poole minuti tagant karjuda: "Mõttetu mees!" Ma koostasin oma peas juba kõne, milles suhteliselt suur osa oli sõimusõnadel, aga ei praktiseerinud seda. Nood võivad kiiresti vihaseks saada ja peksa saamine on viimane, mis mul vaja on. Aitäh.

Aga nüüd Sade'i juurde.
Täna oli muuseas viimane koolipäev ja nii toredat õhtupoolikut pole mul juba ammu olnud. Aitäh teile!