16 May 2006
Annu - see on osaliselt sulle. Vihje: shirtless Jasper ja Peter ;) *teeb inglin'gu* Ei mina ei tea midagi, sa lihtsalt vaata.
Muu osas: nett on poolenisti tagasi. St et pooled lehed toimivad, aga 'eluks vajalikud' MSN, MySpace, blogindus jne ei toimi. Grr ja urr ma olen pahane. Ja vend pobiseb vaid, et tema ei tea ja ei oska ja kõik. No vähemalt sai mulle natukesegi netist tagasi. Appi, ma olen sõltuvuses?!? Ohjah, mis teha, tänapäeva jumalad ja eluks vajalik doos.
Anyway, magamaminek ning homme juuksur. Ohjah, ega sealt ka midagi oodata pole, sama jura. Tahaks ka, et mulle sobiks nt tumepunane ja tukk. Olalala, that'd be fun.
Aga ma nüüd uurin, kas ma kuidagi saaks ikkagi oma neti tööle...Ciao!
15 May 2006
Mtv on geniaalne. Tabasin hetke, kui lõppes miski räpp ja hakkas Nickelback, klõpsisin veidi ringi ja pöördusin siis selle juurde tagasi. Päris ilus laul oli. Edasi oli mingi eriti mõttetu räpp Jay Z-ga esiotsas. Seejärel ALicia Keysi unplugged lugu koos Maroon 5 lauljaga. Edasi Silbermond. Edasi ma ei viitsinud vaadata. Ma pakun, et räppi tuli jälle. Nii et heade lugude tabamiseks pead sa istuma tükk aega teleka ees ja ootama, mõeldes välja mooduseid, kuidas iga kahe loo tagant mängitav minu jaoks üdini pointless räpp ära ei tüütaks. Isegi videosid ei saa kritiseerida, sest esimesega oleks kõik öeldud vist. No välja arvatud see, et Jay Z puhul olid tantsijad nii naised kui mehed nind enam-vähem riides. Mehed olid vähemalt ülikondades, mis ei tähenda seda, et tants oleks kena olnud.
Huvitav, kas ma võiks siia arvutisse uuesti MSN installida või tekitaks see mulle väheke jama hiljem? Ma igaks juhuks ei riski. Aga kui huvi, siis Nickelbackist ja üldse on siin rohkem. Ehk siis pikk jutt minu arvamust ehk uus bloginurk. Väga palju ei tasu sellest küll loota. Hetke ajel tekkis mõte.
13 May 2006
Ma vist hakkan igatsema oma kaske akna taga. Iga kord, kui ma aknast välja vaatan, on ta seal, seisab raudkindlalt omal kohal. Noh, muidugi on ta seest päris tühi ja võib väga suure tormi korral lihtsalt pikali kukkuda. Ka meie katusesse. Aga seni on veel korras kõik. Igtahes praegu paistab tänavalambi kollane valgus kaselehtedele peale altpoolt ja puuvõre kumab kuidagi eriliselt.
Sama eriliselt närviliseks teeb mind hetkel see, et ema magab. See tähendab, et ta tõuseb mingi (teadmata) aja pärast uuesti üles ning hakkab köögis sebima. See omakorda tähendab, et mul pole õrna aimugi, millal praeguse ja homse hommiku vahel ma need muffinid ära teen. Kohe ei saa, sest ta võib iga hetk alla tulla. Kell üks filmi ajal? Vabalt, kui ta siis keset toimetusi poleks just. Hommikul kell kuus? No ei, magada tahaks ka. Pagan, midagi võiks üllatusena ka tulla ju talle, eks? Mis siis, et ta eile või täna just pobises, et oi, jälle see jama. Ise muigas samal ajal - ootab niikuinii midagi. Järelikult..."mahlaga" juba jäin vahele.
Muuseas kõike magusat on nii palju, et...muffinite jaoks pole ruumigi enam vist. Ema tõi mulle inka eest Geisha kommikarbikese väikese, jäätist on ka, viinamarju ja midagi on veel vist. I feel fat.
Ma lugesin üht blogi just, kus autor kirjutas natuke kontsertidest ja nii. Sellele lisada naljaga tehtud kutse välismaale. Kokku seeb see segapundar igatsuse ühe koha järele. Mitme vist lausa tegelikult, aga...aga jääbki agaks.
Mis siis veel? Aa, et "Sõbrapäev" näidendina oli väga tore. Kohati hästi tuttav. Hirmutavalt tuttav mõnel hetkel. Aga see päris päev, seda ma kardan. No järgmist siis pelgan, kartma pole päris õige sõna vist. Pelgan jah. Arusaadavatel põhjustel. Siis ma muretsen veel natuke kellegi pärast.
Aga homme ma lähen kinno. Enne seda, varahommikul lähen lilli ostma. (Isa suutis jälle tüütuseni pärida, kes, mis, kus, millal. Ma suudan ise ka vahel. Ausalt. Aga tore on, et ta muret tunneb.) Siis laulma. Vahepeal on jumal teab mis tegevus - söön muffinikäkerdisi?
Ühesõnaga midaiganes. "Ja midaiganes..." laulis Ultima Thule. Jube hea laul. On kellelgi?
Sai küllalt pikk ja pooleldi pointless? Well, anyway mul oligi igav.
12 May 2006
But I won't. I just want to say thank you to those who believed. Hehe.
Okou, ma olen peaaegu terve tahvli maasika ja vaarika tükidega shokolaadi ära söönud. Ee...jah. No igatahes tore päev.
Merli, mul tuli ka eile öösel meelde, et teatrisse pidime minema ju laupäeval. Hmm...Ma mõtlen, et äkki ma lähen siis hoopis pühapäeval? I can't wait any longer! Ma jooksen lõpuks kell kuus proovist ära täna. :D
Ciao!
11 May 2006
Ja poleks veel näiteks filosoofiat ka...*unistab*
Rabarock - Misfits (no äkki hakkab meeldima, legend ikkagi), Hardcore Superstar, No Big Silence, Oomph!, vaataks ära ka Slide-Fifty, Suburban Tribe'i, Cleaning Womeni, Brides In Bloomi, Ultima Thule jne. Saaksa ära maitsta tõsise rock-festivali siinsamas Eestis.
Sealt edasi paar päeva vaba ja Metallica. Okei, see on niikuinii.
Siis oleks veidi aega vaba ja juulis oleks möllu natuke. Ok, paar päeva. Ehk siis The Rasmus - no tõesti, selle asemel, et Vatikani muuseumis istuda, hüppaks ma parema meelega Stroomi rannas jalgupidi vees lava ees. Ausalt. Ja edasi pärast mõnusat ööbimist Tallinnas sõidaks naksti Haapsallu ja veedaks järgneva öö pärast Lordit jällegi rongijaamas.
No kõvad plaanid nüüd tulid küll jah. Aga idee on selles, et ega lahe suvi ja värk, aga mul on alati midagi puudu ja midagi rohkem vaja ja seekord on need 'midagi ja rohkem' käegakatsutavalt ligidal, jummel, kilomeetrite küsimus, paar tundi. Ah mis ma ikka vingun. Lihtsalt Eesti on vahel väga vahva koht, kus olla ja toimetada. Säravate laemaalingute asemel tahaks kohalikku sinist taevast ja tõmmude ilameeste asemel siinseid kohati külme roki- ja muid mehikesi koletisi vahtimas ;)
No mida? Eile ma peaaegu pool päeva viibisin tulevikumõtetes ning õhtul vähemalt pool tundi ühes väga armsas ja kallis minevikuhetkes. Tulevik hirmutab, minevik on ilus, olevik - juba möödas. Eks ole sageli ju nii, et oodatav või juba möödunu on palju toredam ja köitvam kui hetkemoment. Kes poleks tunnis unistanud suvevaheajast või nädalavahetuse plaanidest või mõelnud tagasi millelegi hoopis huvitavamale kui energia jäävuse seadusele?
Võib-olla olen ma siis liialt, ma ei teagi, mis sõna kasutada tegelikult. Naiivne? Hmm. Pea laiali otsas ja keskenduda ei suuda? Oh, neid hetki, eriti koolis, on küll ja veel olnud. Või, tähendab, oli. Vahel on lihtsalt hästi mõnus põgeneda olevikust ja reaalsusest kuhugi mujale. Vahet pole, kas minevikku või tulevikku või pelgalt fantaasiamaailma. Vahel on see isegi liiga hea, nii hea, et põntsatusega tagasi olevikku ja reaalsusesse maandudes on lausa valus.
Praegu tunde enam pole ja kodus ka heast peast unistama ei hakka, muudki teha tavaliselt. Aga kõige tihemini siis näiteks bussis istudes-seistes, pleier mängib ja mõtted jooksevad - ükskõik kuhu või kelle juurde. Parim teraapia, neh?
Peaasi, et endal oleks hea. =)
By the way - mina olen igatahes nüüd homse pärast närvis. Kes laupäeval kinno tuleb?
Pääasia on kuintenkin pitää hauskaa!
07 May 2006
Ma tänan M. Schumacherit ja tema tiimi, et ta täna võitis. Toredus.
Ma tänan oma venda, kes allakukkumisohus postri laealuse ääre kinni kleepis.
Ma tänan oma isa, kes tegi imenämma lõunasöögi täna.
Ma tänan vahelduseks ka Teddy't, kes iga kord on olemas, kui mul on vaja kedagi kallistada või kuhugi pisaraid peita.
Ma tänan oma jalgratast ja tema pidureid, mis töötavad hästi ja hoiavad ära õnnetused, kus ma rattaga ja ilma keset teed ringi sebivatele väikelastele otsa sõidaks.
Ma tänan toredat autojuhti, kes mu üle tee lubas - ma olekski jäänud sinna ootama vist.
Ma EI täna seda väikest kriipivat asjandust kurgus, mis neelamise hullupööra valusaks teeb. Ebameeldiv olukord.
Ma tänan peaaegu hüperigava päeva eest.
Persse see maailm
/---/
ma nüüd lahkun!
(ma vabandan ropu sõna pärast)
Ah, ja rohkelt edu inglise keele suulises osas!
05 May 2006
04 May 2006
29 April 2006
Kell on 3.08. Ma jõudsin täpselt kell 2.56 koju pärast 40-minutilist jalutuskäiku. Väga mõnusalt soe on väljas. Ja inimtühi.
Bänd oli vahva täna. "Aitab ka juba," irvitas Tanel pooleldi Danelile, kui too oma bassisoolot kuidagi lõpetada ei tahtnud. Aga ega meil bassisoolode vastu midagi pole. (A)
Silmad punased, jalad valutavad, tohutu uni on ka. Järelikult - magama. Hommikul või pärastlõunal kirjutan ehk veel tutipäeva lõpuosast. =)
Hommikune lisa: Ma avastasin mõlemalt põlvelt sinika. Oih. Tegelikult päris loogiline, kuna ei saa ju ilma kaklemata olla teises reas, nii et esimese rea tüdrukud paratamatult põlvedega lava ääre otsa ei lendaks ning kätega monitori peale.
Ega midagi polegi vist rohkem. Aa, Danel rokkis eile ikka tõsiselt. Meie nina all. :D Hüppas ringi, loopis bassi - mmm. Tanel irvitas niisama pool ajast, Meelist ma eriti ei näinudki, aga ta mängustiil meeldib mulle tõsiselt. Ja Eimel oli tore! Keerutas trummipulki ja mängis ikka soolot ja iga kord lavalt ära minnes näitas oma säravat naeratust.
Aga kõik vist. Playlist ka:
I set - Tüdrukune, Welcome to Estonia, Saadan kuradile, Vale, Tead sa, ASAP, Underwear, Lõhu ring, Teema on maas
II set - Kuu on päike, Unistus, Nii siis jääbki, Cab Driver, Sõnad läind, Angelina, Nagu merelaine , Neljapäev
"Laul on meeles, sõnad läind..."
28 April 2006
27 April 2006
hey, are you dead?
Nii armas oli täna Merliga vanu aegu meenutada. Heheh. Alates siis sellest albumist, mis tal koolis kaasas oli ning pärast söögipausil neid toredaid asju, nimetades paari, siis näiteks neljapäev ja Haapsalu. Nii lambist sõitu pole ma veel kunagi teinud vist. Välja arvata Paldiski, aga see oli ema ja autoga. Aga...tjah, Merli, vägev oli. Tahaks veel...rääkimata akustilistest lauludest. ;)
Ja siis ma veel avastan uut muusikat. Noh, jah, mitte uut, minu jaoks uut siis. No Big Silence. Vaikusest on küll asi kaugel jah. Veidi valjem kui vaikus. Hihi. Ja homme saab seda veidi valjemat kui vaikust ka. Jee!
Keegi käskis mul matet õppida. Üsna asjalik idee. Eriti pärast seda, kui ma ei osanud ee-d ega aa-d öelda selle peale, kui Martin küsis, mis teha sellise asjaga nagu cos3x. Keegi teab??
...and Hell is what you get!
26 April 2006
Katsekõne valmis umbes kell pool kaksteist täna hommikul.
Kaitsmine ise oli tore. Eriti see Kalle püüdlus minust mingi pilt saada. Nalja nabani. Pärast tegi ta ainult kaks-kolm pilti veel ja siis mitte ühtki enam. We're special. (A)
Edasi killukesi kaitsmiselt:
(komisjon naerab - Kalle vist tegi midagi jälle) "Ma saan aru, et meil on pikk päev ja pikk elu, aga läheme siis surmaennetega edasi." - Andres
Küsimusele, mida peaks tegema, et enne kõne pidamist närvilisust vähendada, vastas Ott: "Näiteks vee joomine. Aga seda peab kõvasti harjutama." - "Vee joomist?" (Andres)
Valter prostitutsiooni kupeldajate kasu teenimise peale: "See on hea äri."
Igati lõbus ja vahva oli see komisjon. Muidugi küsiti palju ja päris palju nokiti ka, kuid naljad tegi selle (vähemalt kuulaja jaoks) väga toredaks.
Ja edasi:
THE RASMUS tuleb Eestisse!!! 14.juuli Stroomi ranna festival. Paradise Beach Festival või mis-ta-ongi. Igatahes super ajastus, ma ütleks.
Pingeid (ehk ikka veel pisikest shokiseisundit viimase uudise tõttu) aitab maandada Bullet For My Valentine.
Kavas peaks olema matemaatika.
ps. Annu, ma toon sulle homme raha ka ära. *punastab*
23 April 2006


"Lähed Soome, saad töö, palka saad niikuinii rohkem kui üüriks vaja. Siis teed sisseastumiskatsed ära, keel selge, ja ongi korras." Umbes nii kõlaks kokkuvõte eilsest cheeringust minule. Aitäh onu, aitäh tädi, ehk teate, kust saada julgust ja tööd? Muu osas olen ma igati valmis. "Aga äkki Soome on liiga lahja, äkki London?" Noh, hetkel sobib kõik.

Polnudki lõputult palju osse. No ikka oli ka, aga mitte nii palju. Lihtsalt väga palju ilusaid rikkaid inimesi ja vähem ilusaid ja vähem rikkaid inimesi ja siis minusuguseid autovõhikuid, kes vaatavad autot selle järgi, kui ilus ta on, mitte margi järgi. Novot. Lexus oli ilus ja üks pisike punane kabriolett veel. No muidugi tsiklid ka. Oh iludus.

Mõtted said otsa. Igatahes suured kaubanduskeskused panevad mu silmad valutama ja nii paha on siis. Kingi ka ei leidnud. Seelikuid kuhjaga, aga kellel on paar tuhat? *siin oli vihane äraminemise tekst, aga ma kustutasin selle ära*

Rainer ja Teet olid ka bussis. Pluss imelikku eest keelt kõnelev härra ja tema sõber soomlane, kellega nad soome-eesti-inglise hübriidkeelt kõnelesid, millesse sekkus mingil hetkel ka mu vanaisa tagapingist. No tere talv. Teavad ka veel üksteist.

Ma kirjutasin mingi asja neoontuledest ka, aga see jääb ka sahtlipõhja. Muuseas, kui taskus on 400 krooni, rahakoti vahel ID-kaart ning silme ees meri Pirital ja suur laev taamal, siis tekib ikka mõningange kiusatus küll. Üheks otsaks ju piisab?
Ma tõesti vabandan, et see nii kohutavalt pikk ja osaliselt sisutu tuli, kuid ma mõtlesin niigi rohkem selle jaoks siin välja kui hetkel kirja panin.
In deep shadows the most brilliant neon lights
21 April 2006
"Jaa?"
"Tsau, kuule, sul on homme kirjand, eks?"
"No on. Mis siis?"
"Sa tahad magada ka, eks?"
"Häh?"
"Sa tahad enne kirjandit korralikult magada ka ju?"
"No tahaks küll jah."
"Aa. Ma tahtsin väikest filmikat teha jälle, et...saad sa magada siis või?"
"Kes see seal taha itsitab? Pole vaja itsitada."
"Riks. Aga saad siis?"
"Saan ikka jah, vabalt võib teha."
Väike tolmuimeja-otsimise-paanika, tuba vähemalt neist rullidest puhas. Ja nüüd ma saangi näidata, kuidas primad lõpukirjandiks kohe absoluutselt ei istu eelneval õhtul ninad raamatutes ja meeltult tsitaate pähe õppimas. Tsillata tuleb ka ju ikka, onju, nii et pärast ajast kahju ei hakka, eksju? Homme pitsasse?
Ma nägin juba unes kirjandikirjutamist. Ma ei saanudki aru, kus ma täpselt siis olin - vaheldumisi nii aulas kui ruumis 3-2. Ja mul tundus kirjutamine nii sujuvalt minevat, et ma jõudsin planeeritud mustandi kirjutamise ajaga valmis teha lausa kaks ja pool mustandit. Erinevatel teemadel kõik. Siis rääkis Elma, et ärge unustage tsitaate või refereeringuid panemast ja mulle tuli lausa unes meelde üks, mida ma tahaks kasutada. Ma ei teagi, kas see on lohutus, et mul mõned tsitaadid isegi unes meeles on. Lõpuks suutsin ma veel valmis kirjutada mingi lühema teksti, mida ma tahtsin pärast koju jõudes blogisse kirja panna.
Edasi läks nii, et ma olin kolmapäeva hommikul (enne kaitsmist siis ilmselt) koolis ja avastasin, et ma olin esmaspäevase füüsika töö maha maganud.
Muuseas, ma juba rikkusin Künnapase reegleid tänaseks - ma nimelt lippasin hetkeks õue postkasti juurde ja pärast lähen korraks linna. Oih. Aga ma mõtlen, et ilmselt on siiski parem veidi päikest ja tuult saada kui terve päev tolmu sees istuda.
Tahaks nagu midagi öelda, midagi soovida teile homseks, aga...Teate küll.
19 April 2006

Ma vaatasin seda pilti ja ma tahtsin midagi öelda, aga see läks meelest ära kuni ma lõpuks siia omdega jõudsin. Ah, Merli tahtis ka kaamera ees kunagi olla - nüüd on. =) Tol hetkel olin mina selle taga (ehk siis Merli armsaim Joonas) ja kaamera ees lisaks Merlile veel kolm hüpervahvat inimest. Seltsis on segasem, nagu öeldakse, ja selle seltskonnaga on eriti segane. :D
18 April 2006
"Ma ei teagi, mis kell see buss läheb üldse."
"Poolest on meie peatuses.Kaks minutit on aega."
Oi. "Me ei jõua ju!"
"Mul on tunne, et meil valgusfooriga veab." Nonii. Surnuaiast mööda sõites liigun parempoolse ukse poole, et võimalikult kähku välja saada. Igaks juhuks. Ees kaugel roheline foorituli.
"Roheline tuli võiks püsida. Palun palun palun. Nii palju mul ikka õnne on." Ja hakkas vilkuma...vilgub...vilgub...vilgub. Väike kiirendus ja punasega üle ristmiku (okou), buss ootab oma korda, et pöörata, ülikiire pidurdus kaks meetrit pärast peatust.
"Aire, ära enam kihuta."
"Okei." Naer. Jalutan kerge muigega bussipeatusse. Adrenaliin missugune.
Ja otseloomulikult ei puudunud bussist ka Pärnule omaseks saanud Liiva peatusest peale tulnud üks-kaks purupurjus meest, kellest üks pidas eriti naljakaks nõmeda kurguhäälega iga poole minuti tagant karjuda: "Mõttetu mees!" Ma koostasin oma peas juba kõne, milles suhteliselt suur osa oli sõimusõnadel, aga ei praktiseerinud seda. Nood võivad kiiresti vihaseks saada ja peksa saamine on viimane, mis mul vaja on. Aitäh.
Aga nüüd Sade'i juurde.
Täna oli muuseas viimane koolipäev ja nii toredat õhtupoolikut pole mul juba ammu olnud. Aitäh teile!
