putting holes in happiness

Niijah, ma kuulan Mansonit. Hea on. Aga mis pole hea, on see, et ma veedan maailma igavaimat jaanipäeva, et ma olen kohutavalt väsinud ja et ma pole ühtegi asja veel kohvrisse ladunud ja kell on liiga palju. Ja ma ei taha minna. Siin oli/on lihtsalt nii tore, et seal...tundub kõik veel elutum kui seal olles. Fui. Okei, positiivsus - kaks kuud!

Ei õnnestu.

Elu ei kaalu enam 31.6 kg, see kaalub veel vähem seekord. Tunduvalt. Ma tunnen end nii kuramuse mõttetuna. Eriti, kui asjad, mis mind nii õnnelikuks teevad/tegid, ei loe seal karvavõrdki. Samahästi kui poleks ollagi kõike seda. Kedagi ei huvita...

hugs and kisses, darlings

btw - ma jätsin teile ühe pildi sinna mujale

High school heroes

My Chemical Romance'i poisid on taas hakkama saanud kena videoga, sel korral siis koolisaali laval koos cheerleaderitega, kes kuidagi lordilikult tõmbavad endale gaasimaskid pähe, ukse taga prõmmimas sajad tiinid. Tundub, et nagu polekski midagi hullu ja on veel üks video, kus on bänd laval ja lapsed lava ees...kuni lapsed lavale ronivad ja selle vallutavad.

Koolisaali lavadega edasi. Imelik. Laura lõpetas täna kooli. Täpselt aasta tagasi istusin ma ise laval ja oli kuidagi imelik tunne. Too aktus täna polnud küll väga sarnane meie omaga, kuid aktus oli ta sellegipoolest oma kõnede ja muusikaliste vahepausidega. Direktor on muidugi Narva Eesti Gümnaasiumil väga tore. Tjah, mis veel? Saksofonimuusikat ja Miki Hiire häälega kõnelev Piibleid jagav naine. Aga Laura oli ilus ja printsessilik. Rock-printsessilik. Kena oli kogu üritus, mis siis, et autos veetsime me kaks korda rohkem aega kui endi jalgadel. Oleks võinud ju ka lõpupeole jääda, kui oleks teadnud, et külalised seal lausa teretulnud on ja et seal arbuuse ja apelsine pakutakse.

Autosõiduks, muuseas, on parim muusika ka industrial või kaheksakümnendate metal.

I dreamed I was missing
You were so scared
But no one would listen
Cause no one else cared
After my dreaming
I woke with this fear
What am I leaving
When I'm done here
So if you're asking me I want you to know

When my time comes
Forget the wrong that i've done
Help me leave behind some
Reasons to be missed
Don't resent me
And when you're feeling empty
Keep me in your memory
Leave out all the rest
Leave out all the rest

Don't be afraid
I've taken my beating
I've shared what i made
I'm strong on the surface
Not all the way through
I've never been perfect
But neither have you
So if you're asking me I want you to know

When my time comes
Forget the wrong that i've done
Help me leave behind some
Reasons to be missed
Don't resent me
And when you're feeling empty
Keep me in your memory
Leave out all the rest
Leave out all the rest

Forgetting / all the hurt inside you learned to hide so well
Pretending / someone else can come and save me from myself
I can't be who you are

When my time comes
Forget the wrong that I've done
Help me leave behind some
Reasons to be missed
Don't resent me
And when you're feeling empty
Keep me in your memory
Leave out all the rest
Leave out all the rest

Forgetting / all the hurt inside you learned to hide so well
Pretending / someone else can come and save me from myself
I can't be who you are
I can't be who you are

Linkin Park - "Leave Out All The Rest"

Ma tunnen end ta kõrval vahel nii noore, lolli ja naiivsena. Mul pole nii tihti midagi öelda, midagi, mis oleks sama tark või tabav või õige või naljakas. Niisiis ma lihtsalt seisan vaikselt, noogutan, naeratan ja vaatan, kuidas kõik lavalambid tema peale pöörduvad. Ja siis olen mina külm ja kauge ja mittehuvitav. Vastupidiselt temale. Ja lõpuks oskan ma vaid endale piinlikkust valmistada, öeldes midagi, mis ei sobi jälle 100%. I've never been perfect, but neither have you. But it seems you're still so much better.

I don’t mind you keeping me on pins and needles

Veri välja, tint sisse - omamoodi nõelravi? Heaks tegi olemise küll üldiselt. Ja kui sinna lisada veel üks mitte kehv raamat, milles tekkis äratundmisrõõm mõne nimetatud paigaga - Sunset Strip, Rainbow Bar, the Whisky jne -, ja maasikad, on päev nagu päris hästi läinud. Nüüd oleks veel näiteks bändi vaja, aga neid on ka viimasel ajal mõnusalt tihti olnud.

Ja, Merli, ma ei vaheta oma Johnny't kellegi vastu välja, mis siis, et üks kogemata päriselus tee peale hüppas. Ta on selleks liiga tore. Eriti ta soeng. Mul hakkas enne mõte liikuma. Aastatagused blogid on kuidagi väga rõõmsaks tegevad. Muuseas, kas keegi veel mäletab, mis soga me ühe Annu kaustiku tahaossa kirjutasime? Miski päevik oli seal...

well hello, darlings

Ma kolin selleks nädalaks siia blogisse ümber. Kuidagi kergem ja värki. Mitte, et mul midagi väga tarka öelda oleks. Mul oli enne mõte, aga see kadus ära kuhugi. Üldiselt pole mul ikka veel häält, nii et ärge väga helistage - te ei saaks aru, mida ma räägin. Merli võib kinnitada.
Muuseas, ma kaotasingi midagi Rabarockil ära - lisaks kaks korda kaotatud ja leitud jakile - ühe käevõru. Ja kaotatud asjad tähendavad muidugi vaid üht - järgmise korrani!

Ja eile ei suutnud ma end maasikatest ja sidrunist eemale tirida. Ma sain imelike pilkude osaliseks, kui toore sidruni peale kulmugi ei kortsutanud. See ei olnud hapu ju! Või mjuvad teatud joogid kuidagi karastavalt sidruni vastu?