TORDIÕHTU!!!

Kui kellelgi soovi on, siis seadke aga sammud siiapoole! Sest TORTI veel on. Veel. Aga äkki homme enam pole. :D

Poolrõsked keldriruumid, kiviseinad, madalad kaared ja veel madalamad laed, üks vanimaid leitud koldekohti, pisikesed oranžid tuled seintes ja põrandates. Vaimusilmas libisevad ebaühtlastest, vanadest kivitreppidest üles-alla pikkades keepides varjud. Vägevamat keldrit pole olemas. Nii võiks ju iga nädal...


Kes 12.juuli Haapsallu American Beauty Car Show'le minna tahab? Hanoi Rocks on. :D They're fab! Ja mis veel fab on, on Neljanda kanali "Project Runway". I think there's yet another gay guy I adore. Oops, oh my.

Rabarocki esinejate ootuses võib samal ajal toimuvat Provinssirocki esinejate poolest ainult kadestada: Foo Fighters (US), Serj Tankian (US), Hardcore Superstar (SWE), The Sounds (SWE), Apulanta, Stam1na etc. Ja nüüd on lisaks neile ka veel Linkin Park esinejatejärjekorras.

Laupäev võiks sama põnevaid uudiseid tuua. Lootuses, et laupäeval - nagu lubatud - ka uut infot antakse ja jagatakse.

Elagu! Elagu! Elagu!

...kostsid hõiked Ajaloo Instituudi hoones kell 6.30 ja veelgi varem hommikul, kui entusiastid veetsid aega kas eesti filme vaadates või fuajees lauldes. Peaproov hilisemaks.

Varem aga sai kenasti tundide kaupa istuda ja filme vaadata, süüa ja juua ning varahommikutundidel ka laulupeo laule laulda. Ja nii laulda, et hääl läks suurest üllatusest puhkusele. Nii kaua pole ju saanud isamaalisi lauluridu huulile. Rääkimata siis esimesest korrast laulda "Krambambulit", kui too jook viimaks valmis.

Uhiuus kingitud tekkel peas, Eesti lipuke käes, marssisime üles Toompeale riigilippu heiskama. Rahvast oli oi kui palju, päikesetõus ilusaim roosadest taevastest üldse, varbad kui jääkangid, kõned lühikesed ja tuju ikkagi hea. Eks ka seal sai natuke laulda, TTÜ-d tervitada, pildistada ja alla Reaalkooli juurde marssida.

Ja kõigest sellest veel varem sai isegi ka rokk-kontserdil ära käidud. Okei, see oli rohkem blues kui rokk. Chris Rea siis seekord. Kohutavalt naljakas oli olla - noor ja mitteviisakalt riides. No et korralikes saabastes, seelikus ja ilusas pluusis, soeng peas. Ja mitte 40+. See selleks. Muusika oli kohutavalt hea. See polnud see hüppa-karga-end-meeletuks-karju-hääletuks koht, see oli pigem see, kus sul on ruumi ka kolmandas reas, õhku, mida hingata. Ah, aga muusika oli mõnus. Nagu need 20-midagi laest alla rippuvad kitarrid ja Mr Rea ise, kes meid laulma püüdis saada. Laulurahvas ei saanud just väga hästi lihtsa yea-aah'ga hakkama, aga käis kah.

Nii et päris siuh-säuh-siia-sinna nädalavahetus, aga üdini põnev ja tore. Ja unetu. Tahaks midagi teha...Tammsaare parki Kolumbus Krisi kuulama?

Palju õnne!

"Nagu rokk-kontsert ää!"

Need neiud peaks kord elus ühel ära käima ja siis avastama, et paraad pole päris nagu kontsert. Aga meeiülendav oli ikkagi. Seista päikese ja külma tuule käes, ootamisest rahulolematute inimeste vahel ja vaadata pealt peaproove. Tegelikult oli paraad ikka kohapeal väga palju toredam kui pisikesest telekapurgist vaadatuna.

Imelik kohe, kuidas mulle nii tohutult onud mustades, valgetes ja rohe-laigulistes mundrites ja kaitseväe sõidukid peale läksid. Selline tunne, nagu oleks ise viieaastane laps ja näeks elus esimest korda kaitseväeroheliset veoautot vedamas taga õhutõrjeraketti. Olles ise ometi ühes sellises pool Naissaart läbi loksunud.

Ja siis muidugi veel kõik see, mida telekast ei näe - tumehall salapärane WV kaubik kahe päikeseprillide, binoklite ja raadiosaatjatega varustatud mehikesega, reamehed nina all pobisemas ülemusele käskluste peale "Just nii," ja hõiked, mida kuuleb kehvemini kui kaamerate abiga. Presidendi tervitusi teisest väljaku äärest ikka ei kuule küll, ainult pataljonide ühiseid hõikeid kuuleb arusaadavalt. Või on asi minu rikutud kõrvades.

Äärmiselt tore oli!

Quote of the day: *kõrgel Briti aksendiga häälel* "Aah! The walls are falling apart!"

Movie of the day: "Sweeney Todd" Aah, kas saab veel midagi paremat olla kui Tim-Burton-Johnny-Depp-combo? Not really. A little gore but hey. Ja mr Depp laulab vaimustavalt.

Person of the day: Too dude, keda ma lausa kaks korda ühe päeva jooksul trollis/peatuses nägin ja kes osutus mingiks välismaiseks bändimeheks. "I don't need to know where the fuck I am, I'm in a fucking back."

I'd say it was a nice day after all.

"Norra Metsa" peategelane Watanabe veetis vahel oma pühapäevi linnas ringi jalutades, raamatuid ostes ja kohvi juues. Ma veetsin osa laupäevast raamatupoes, vanalinnas ringi jõlkudes ja kodus teed juues. Not bad, is it? Peaks ka raamatu kirjutama. Tjah, mul pole ainult neid vanu armastusi, kellest seal rääkida. Mis seal's ikka, raamat jääb kirjutamata. Aga kaks tekkis vähemalt (omatehtud pappkarbist) riiulisse juurde. Ühe kingin isale tegelikult, kuna ta mulle sellest raamatust rääkis, ja et see umbes kolmas raamat oli, mida ma antikvariaadis nägin, pidin ma ta ju lausa koju kaasa võtma.

Peale kassanoormehega paari kohustusliku ja lõbusa sõna vahetamise polnud ma just väga sotsiaalne tegelane täna. Ega linnas lausvõõraste turistidega juttu ju ei puhu, eks? Samas, selle kutiga, kes valgeteks sukkpüksted, valges torujas mütsis ja siniseks värvitud näoga mööda Viru tänavat sörkis, et endale sooja saada natuke, oleks küll paar sõna rääkida võinud. Eks miks ta just Tallinnasse (ilmselt) oma poissmehepidu pidama tuli. Nad - tema pluss normaalses riides sõbrad - põgenesid küllalt kiiresti aga külma eest O'Malleysesse.

Šokolaadi ja sidrunimahla keskelt

Tänane päikeseloojang oli tumeroosa - nii sobiv. Eile uppus päike kuldkollasesse.

Teate seda videot, kus üks neiu tohutu südamega mööda linna ringi jalutab ja justkui midagi otsiks? Mul oli täna sama tunne trollis koju sõites. Istusin oma suure gigasüdamega ja vahtisin aknast majade aknaisse. Et äkki on ühe taga neist keegi, kellele oma süda kinkida. Ei leidnud kedagi. Ja keegi ei julgenud minu ja mu südame kõrvale istuda ka. Üks vanem naine lõpuks - pärast pikki kõhklusi ja kahtlusi - julges.
Mis siis minus siis nii hirmsat on?

Aga ilusat sõbrapäeva õhtut! Ma veedan selle üksi oma südamega filme vahtides ja kallistades. Kannan oma südame eest hästi hoolt. Khmh.

For you, sweethearts =)

You know...

Don't give up, it takes a while
I have seen this look before
And it's alright
You're not alone
If you don't love this anymore
I hear that you've slipped again
I'm here 'cause I know you'll need a friend

And you know that accidents can happen
And it's okay, We all fall off the wagon sometimes
It's not your whole life It's only one day
You haven't thrown everything away.

Take some time and learn to breathe
And remember what it means
To feel alive
And to believe
Something more than what you see

(Accidents Can Happen by Sixx:A.M.)

Bitch, we have a problem

....and a problem we had. That's what happens when you get your hopes up too high. Või paned selga uued riided või mobiili taustaks laulja pildi. Ebausk ebausuks, aga ikkagi ei saa kohe aru, miks nii just Eestis pidi juhtuma. Kelle pärast pugesin ma elu eest uksest sisse ja sprintisin üle saali, et leida veel üks viimaseid vabu kohti tuttava võre ääres? Kelle pärast olin ma trollis nagu õnnelik kutsikas IQ-ga miinus 100? Ja keda lõpuks ei tulnud? Okei, look at the bright side - vähemalt Cat sai nähtud! Aga ikkagi...Kohutavalt kahju, et Deathstars ei saanud esineda. See rikkus kogu õhtu natukese ära - üldises pildis. Aga loodame siis, et Whiplasheriga on kõik korras ja et ta varsti varba korda saab. :)

Kitsamas plaanis oli aga kontsert lihtsalt super! Flyleafi ajal olin ma veel kuskil pettumusepilvedes, aga kui Korni intro mängima hakkas ja rahvas jõuliselt ettepoole liikus, tuli see õige tuju jälle tagasi. Öelgu arvustused, mida tahes - kuigi ega halbu veel lugenud polegi väga - Korn oli kuradi hea. (Ja isegi, kui peaks mõni negatiivne arvustus kuskil olema, siis on see ainult ja ainult selle inimese arvamus, eks? See on neile, kes kohal polnud. Kes kohal oli, teab, kui hea või mitte üritus oli.) Okei, bändimehi sai inimeste peade vahelt õige natuke näha ainult ja paras saun oli ka. AGA - ruumi väljaelamiseks oli piisavalt ja ka edasiliikumiseks olid inimesed ehmatavalt lahked. Keegi ei trüginud, keegi ei peksnud ega õiendanud. Selline jube hea energia oli kogu selles massis ja koos Korniga sai sellest kokku üks kohutavalt tore üritus. Ja isegi omaenda pisike peaaegu privaat-mosh sai ära tehtud. Kurjam, tühja sellest väsimusest ja kahest müstilisest sinikast põlvel. Niimoodi pole end pikka aega saanud välja elada.

Noh, ja hommik oli kohutav. Ärka üles, saada Nele ära, maga natuke, ärka üles, saada Merli ära, maga natuke, ärka üles, mine kooli. Tee peal läks troll katki ja teel järgmisse peatusse sõitis troll mööda. Oh hell. Tuli õnneks mingi buss, millest ma Vabakal igaks juhuks välja ronisin. Aga siis sõitis punase tule taga oodates nina eest tramm minema, millega oleks kooli saanud. Ja auditooriumis ei saanud tulesid põlema panna ehk istuda, lugeda ja konspekteerida tuli hämaras ruumis. Lisaks kõigele oli siis soome keele kursusele tahtjad normaalse ja oodatu 15-20 inimese asemel umbes 90. Ma jään nüüd meili ootama, mis ütleb mulle, et ma saan ikkagi mingisse gruppi. Sest muidu...muidu...On jama. Kontsertide trügimisoskused tulevad koolis ikka hullumoodi kasuks ;)

Pilte ja veel.

Muuseas, varajased lahkujad - te jäita Heffy'st ilma! Ta jooksis meie linnutoitu sööma pärastpoole. Armas olevus.

Leitud rahakoti lugu

Õigemini kaotatud vist.

Piinlik oli lausa seista poes leti ees ja tuhnida kotis, et leida rahakotti, mida seal üldse polnudki. No täitsa lõpp, kus ta siis on? Teate isegi seda pisikest paanikat, mis sellistel puhkudel tekib. Naeratasin vabandavalt müüjannale, kes siiras kahjutundes vastu naeratas. Nii, ja kus on see rahakott siis???

Kotist keegi seda ära võtta ei saanud, see on kindel. Olin ma tõesti nii loll ja jätsin selle kooli raamatukogu ette toolile vedelema? Loota ju võib, et see sinna jäi, ja et keegi selle ka kuhugi ära andis. Trammiga ka sõita ei julge, kuna piletit ju pole. Eks siis jalutame tagasi, mis see siis ikka kahju teeb? Kaks korda ühe trammipeatuse vahe pole ju suur trenn, eks.

Fuajee infotädi ei teadnud midagi. Ohh. Raamatukogu konsultanti ka kohal polnud. No eks siis tuleb samast saalist küsida, kus ma enne just õpiku tähtaega pikendasin. Sealt välja tulles ja raamatut kotti toppima hakates ma ilmselt rahakoti toolile jätsingi. Küsisin siis, juba peaaegu kadunud lootuses.

"On küll, konsultandi lauda toodi," vastas too naine ja ma hakkasin peaaegu rõõmust hüppama. Ta soris natuke sahtlites ringi ja leidis lõpuks üles mu kallikese. Trepist uuesti alla minnes naeratasin ma omaette ja mõtlesin, et ma ikkagi usun inimeste headusse.

Ja asjad sain ka poest kätte. Aitäh!

"Don't want to talk about politics.
Don't preach or talk about politics.
Don't let me talk about politics.
Don't give a shit about politics"
-Korn


Aga ikkagi kuulasin ma täna CNN-i pealt natukese USA presidendikandidaatide debatti. Ja, oh appi, mulle isegi meeldis üks Hillary Clintoni mõte. Kohe väga-väga.

Clinton drew cheers when she responded to a question about how a Clinton could
promote change after decades of a Clinton or Bush in power.
"It did take
a Clinton to clean up after the first Bush, and I think it might take another
one
to clean up after the second Bush," she said.

Ja selle juurde kuuluv video.

Ja, kusjuures, ma täiesti nõustun temaga. Way to go, Mrs Clinton.

Aga aitab poliitikast, läheks teeks paar klõpsu. Kui valus käsi lubab.

Edit: Täitsa lõpp, raadio Manias aetakse sulaselges soome keeles juttu Pelle Miljoonaga ja ma saan aru! Kust see nüüd tuli? Igatahes - natuke toredaid pilte veel. Tim Burton on lihtsalt geeinus, eks? Kalaaa! :D Khm, ja kes ikka veel arvab, et Orlando Bloom on nunnu, siis...check it out ;)

ps - She got the tattoo! Ma tõsiselt kohe arrrrrmastan seda. :D