Niijah, ma kuulan Mansonit. Hea on. Aga mis pole hea, on see, et ma veedan maailma igavaimat jaanipäeva, et ma olen kohutavalt väsinud ja et ma pole ühtegi asja veel kohvrisse ladunud ja kell on liiga palju. Ja ma ei taha minna. Siin oli/on lihtsalt nii tore, et seal...tundub kõik veel elutum kui seal olles. Fui. Okei, positiivsus - kaks kuud!
Ei õnnestu.
Elu ei kaalu enam 31.6 kg, see kaalub veel vähem seekord. Tunduvalt. Ma tunnen end nii kuramuse mõttetuna. Eriti, kui asjad, mis mind nii õnnelikuks teevad/tegid, ei loe seal karvavõrdki. Samahästi kui poleks ollagi kõike seda. Kedagi ei huvita...
hugs and kisses, darlings
btw - ma jätsin teile ühe pildi sinna mujale
1 comment:
oehhh...
kui sa tagasi olid, siis...nagu sa polekski vahepeal ära olnud. et kõik on nii nagu enne oli.
aga see aeg tulöeb tagasi. oled natukene veel ära ja siis tuled tagasi ja siis...ja siis teeme kõiki neid asju uuesti :)
Post a Comment