ÜLImõnus on oodata eksami ukse taga poole üheksast hommikul ja eksamit ise teha alles kell 15.00. Super lihtsalt. Inimesi oli jube palju rohkem kui oleks pidanud ja asi venis ja venis ja venis. Selleks ajaks, kui ma sisse jalutasin, oli oodata juba kiiremat tempot vastamisel ja vähem pinnimist. Ehk siis...
Õppejõud: "We seem to have problems with conditionals here. Would you tell me about those?"
The inner me goes YESSSSS! Sest conditionalid on jube toredad ja head ja kerged. Võrreldes muude asjadega. *mina seletab*
Õppejõud: "And now you could tell me aout the noun..." Inner me - yes! "...About the noun-verb agreement." Uhm, okay...err...ahaaa!
Keegi kursakaaslane, kui ma välja jalutsin: "Eriti kiire." Sest läks jah jube kiiresti võrreldes meeletu ootamise, paanika, närveldamise ja lõputu kordamisega. Aga tore oli, et ma hiljem läksin *angel face* Pääsesin natukene kergemini. Jänes minus tegi mulle teene. :D
Ja siis ma sain veel Saksamaalt saadetud paki ka kätte ja see oli nii armas! Keegi šokolaadipudingut tahab? It's delicious!
Aga see ei tähenda, et võiks kergemini hingata. Briti kultuur on ülehomme ees ja see pole üldse väga meeldiv. Õppimise, närvirakkude ja aja mõttes.
ps - Kas taskuvaras trollis ja narkar keset teed on kahekümne minuti jooksul väga palju? Mitte New Yorkis, vaid Mustamäel...
3 comments:
Jei! Äge. Mul võiks filoga ka nii minna. Aga praegu olen stoiline rahu ise. Kusjuures tuli välja, et vastan esimeste seas hommikul. Vähemalt pole pikaldast surma :P
Muide, ma sain ka Saksamaalt paki. Aga vaevalt, et Sinu inimestele :)
Ma küll ei tea, kes mulle Saksamaalt pakki saadaks.... Carsten??? :P
Väga hea, väga hea!!! :)
Ega sul ei käinud taskuvaras?
uuuu...Annu, ütle siis, kes sulle Saksamaalt pakke saadab, eks? :D
Merli - ei, mitte mul, aga ta seisis päris ligidal mulle ja jõllitas mulle suht vihaselt otsa, kui keegi onu ta "tegevusele" ühe tädi koti kallal vahele segas - sest ma nägin, eksju. Hirmus oli natuke.
Post a Comment