Tore oli vahepeal linnast ära saada, kuigi Viljandi jäine tuul küll väga kena tervitus polnud. Annu juures oli aga soe ja hää ja süüa oli ka! Järvest trepi ees ei räägi. Aga see tõesti ikkagi, et mu kingad on veekindlad. Hah.
Ühel hetkel ma ikkagi hakkasin oma nurgakest litritega kardinate ja roosade seintega köögiga igatsema, aga see veenis mind jälle selles, et ma olen täiesti lootusetu juhtum. Hulk võõraid inimesi ja mina ei sobi kokku järelikult. Vähemalt mitte nii tihedana. Imelik, kusjuures, ülisuurtes kogustes inimesed mind ei häiri - täpselt nagu väga kõrged kõrgused -, aga need vahepealsed on hirmutavad. We all have our weaknesses, right? Ja ikkagi - lootusetu, sest tegelikult ei tohiks end ju nii mõnusas kohas nagu seda on Annu ja Merli Viljandipesa ja sellises toredas rahvahulgas vähimalgi määral halvasti tundma. Go figure.

Praegu tahaks küll kedagi, kellega rääkida...

Ja mul on mingi Placebo-periood vist peal. Seega kõige peale kokku on soundtrackiks: Placebo - "Drag"

By the way, Annu - ma arvan, et Liina kutsus neid rõõmupallikesteks. Või...igatahes - siin ;)