I'm so incredibly thrilled about the trip we just had, so incredibly happy about everything that happened and the places we saw. I'm so thrilled about life right now, thinking of every possible route it can take at the moment, trying to figure out the right one, only one thought, direction and destination pounding in my head. Is it right? Wrong? Selfish? Brave? I want to step into that brave new world and be courageous, to walk up that hill and knock on that door and say: "Here I am. Ready to start now."
Ma pean ühekaupa päevi lahti harutama hakkama, ka enda jaoks uuesti meenutama - naeratustega. Nii palju planeerimata segadust ja toimetulemist, hakkamasaamist lootusetusehetkedel ja naermist, õnnest ohkamist ja totakaid nalju. Ja segadust, segadust, segadust. Täielikku, ülepeakaela, sisemist, sügavat segadust. Kui sellest välja rabeleda ja ka sellest ringist, et meisse ei usuta ega tõsiselt ei võeta, saab kõik korda. Hakkab saama.
Seniks:
When alone on the hills
With the wind in your hair
With a longing to feel
Just to be free
Not alone with a dream
Just a want to be free
Iron Maiden/Blaze Bayley - "The Clansman"
2 comments:
Tegelikult tahaks teada, mis kõike uskumatut teil juhtus, aga ma akardan, et lähen kadedusest roheliseks, sest minu elu mõned aspektid on eriti kakad hetkel.
Selleks peaks me kokku saama ja pikalt maha istuma. Ka mina tahan teie UK reisikesest kuulda!
Kas nüüd roheliseks minemiseks materjali on, ei tea, aga ka siinpool on natuke kaka mõni asi.
Post a Comment