Kui saksa keeles on viimaste tundide teemaks olnud meeste ja naiste võrdõiguslikkus, siis mind huvitab hoopis autode ja jalakäijate võrdsus. No kui need lumesahaga suured mürakad tänavad puhtaks lükkavad, on ju tore, aga mitte siis, kui kõnnitee servale ilmub siis poole meetri kõrgune lumevall, millest kuidagi läbi sumpama peab. Ja üldse on imelik, et lumi kõik nii pööraseks ajab. Aastaid tagasi oli topelt sama palju lund täiesti normaalne ju. Okei, ilmselt pole probleem selles, et taevaväravad kinni kuidagi ei seisa, vaid selles, et just nüüd lumi maha sajab. Kevadel.
Ja keset seda vinget lumesadu otsustasin ma natuke jalutada, sattudes sellega oranžides hõlstides laulvate krišnaiitide ette. Nad püsisid mul täiesti kindlalt kannul. "Mis need veel on?" küsis üks ~16-aastane kutt teiselt, nagu poleks ta neid kunagi näinud ega kuulnud. Keda veel krišnaiidid jälitanud on?
Ja keset seda vinget lumesadu otsustasin ma natuke jalutada, sattudes sellega oranžides hõlstides laulvate krišnaiitide ette. Nad püsisid mul täiesti kindlalt kannul. "Mis need veel on?" küsis üks ~16-aastane kutt teiselt, nagu poleks ta neid kunagi näinud ega kuulnud. Keda veel krišnaiidid jälitanud on?
3 comments:
On veider, et inimesed võtavad asju ja nähtusi nii kalendripõhiselt, mitte loodusest sõltuvalt. Ikka on märtsikuuni lund tulnud, mis siis, et kalendriliselt (ja nüüd ka päimuslikult) kevad käes. Aga see selleks, mina tunnen nagunii alati lumest rõõmu!
Krišnad on mind ka jälitanud. Õigemini mina neid. Või veel täpsemini öeldes - oleme lihtsalt sama teed läinud.
Erm. Mind mitte. :P
Kalender kalendriks, aga kui see talveke kolm kuud alla ei võinud sadada, siis enam väga ei taha ka. Ilus on muidugi, aga mitte siis, kui see kõik sulama hakkab ja tänavail ujuma peab hakkama. :D Ei vingu tegelikult, hästi tore on lumes möllata.
Post a Comment