Kolmapäeval pärast tööd sõitsime taas kord Lauraga Viimsi poole, seekord juba pikemaks Jussi õlletoas peatudes. "Kõrts" siis sellenädalaseks kultuuriürituseks meile.
Väga hubane kohake, perenaine (või keegi selletaoline) otsis meile kohad, minu oma kenasti otsapidi kamina taga, ja oli üldse igati sõbralik. Ka baarileti ääres istuvad onud tundusid päris külalislahked. Mu jakk sai tiitli "välismaine jope".
Etendus ise kestis veidi üle tunni. Merle Jääger, Raive E. Tamm ja Ott Sepp said väga naerutava ja lõbusa tükiga hakkama. Esialgu läks paar minutit aega, et Lõuna-Eesti keelest miskit aru saada, aga kui kõrv harjus, oli jutt juba peaaegu täiesti selge. Oleks isegi mõned "noh, kõmmid" teinud, oleks ehk veel paremini aru saanud. Tegu oli siis kõrtsistseeniga, kus kohtusid küla joomamees, naine ja Tartust pärit muusikamees-plaatija. Igaüks oma lugude ja muredega. Kahju oli lausa muusikamehest, kellele blondid lillemustriga kleitides neiud ilmselt eluks ajaks vaid kaugeks unistuseks jäävad. Ei aita siin ei naisteajakirjad kasulike ja mitte nii kasulike nõuannetega (külmkapid ja kohalikud kivid), ei odav konjak ega õlle. Noh, kõmm. Ühislaul ja lõpp.
Muuseas, meelde jätta - peale tuleb võtta tekk. Noh, kõmm, ja hüvasti.
Neljapäeval toimus Cathouse'is kotleti-, kartulipudru-, tordi- ja filmiõhtu. Külas oli Kristi, kes lisas mahla ja veini. Filmiks "Rocky Horror Picture Show". Absurdne ja ulmeline, aga oi kui taevalikult, pööraselt hää. Kõigile friikidele lausa kohustuslik! Kristi vist nii ei arvanud, hea, et ta üldse vist selle üle elas. Teine kord siis teisiti.
Reede õhtu nägi meid taas Bikersis, kus Fetish Mode oma setti peaaegu lõpetamas oli. Kuulsime ära kaks Depeche'i lugu (k.a "Stripped"), mis olid DM enda stiilist kuskil kaarega kaugemal (raskem ja kurjem, mmm), ja viimaseks looks DM-st endast päris kauge Slipu "Psychosocial".
Plekksaapad tegid õhtu aina ja üha paremaks - miks siis mitte kaks sabatit nädalas, eks? ;D
Ülevalt leidsime toreda laua ja mitte nii toredad lauakaaslased, kes kõik kaarte mängima kippusid. Mehed peaks ometi autokaartidega tuttavad olema - meie omad on sama süsteemiga, lihtsalt fotod ja kategooriad on veidi teised. Samas, vahet ju pole, kas sul on kaardil märgitud punktid hobujõu või seksapiili kohta. Sama teeb ikka välja - kel suurem, see võidab. :D Millalgi selle käigus tiksus kell ka kesköötundi ehk algas Laura sünnipäev...öö...õige kuupäev igatahes.
Shades of Purple alustas tsipa tühjale, kui mitte öelda päris tühjale saalile (jälle ja jälle oli veider). Väga kauaks alla ei jäänud ja ka tantsuõhtu alguse istusime üleval. Baaaaaz. Whii! Ei mäletagi, mis lugu see oli, mis meid siiski lõpuks ka allakorrusele tantsima tiris. Metallica vist.
Oli tossu ja tantsu ja head muusikat - nagu ikka GnR, disko ja metal vaheldumisi ja segamini - ja veidi üllatuslikumat valikut (vihje sellele, et "Naisel" oli väga kodune tunne). Uh, viimatimainitud (mees)olend ka tantsis tol õhtul. Bravo ja aplaus vähemalt üritamise eest, õppimisruumi veel on, aga algus on tehtud.
Ja siis vajus seltskond laiali - Nele välja, Laura pingile ja mina ka kuskile sinnakanti jõlkuma ja istuma. Veider tantsuõhtu ainult pooliku tantsumaratoniga. Oh well. Ja muidugi ei puudunud Laura kõrvalt ka ebameeldiv purjus tüüp (isn't that just typical?)
Igatahes klõpsas keegi täiesti ilma hoiatuseta kell 4 tuled põlema - hoiatuslugu, et pidu lõpeb, ei tuldnuki. :/ Pettumus missugune. Rahvast hakati ka vaikselt baarist lahkuma sundima.
Lühipeatus Kristi juures oli lõbus. Mängus olid puuviljad, imelikud itaalia tüübid ja nende naljad, haha indeed, ja gossip, gossip, gossip.
Kolmetunnine uni kella 6 ja 9 vahel polnud just kuigi kosutav, nagu õhtu lõpuks näitas, aga päev algas igatahes paanikaga Selveris, kui nende vahukooreriiul tühjalt tolmu kogus. Selline asi pole üldse meeldiv, kui tegemist ootav tort 1/3 osas vahukoorest koosnebki. Marssisin neetult tugeva ja külma tuulega võideldes (paha, Whip, paha) Maxiiimasse, kus oli vahukoort lademetes.
Tordist seal teises nurgas.
Päeva teise poole võitlesime ka tuulega (ikka veel väga paha Whip), et Ülemistele jõuda, kus ma Photopointi ja Enteri vahele peaaegu kraavi trampisin, sest kahe pleieri vahel otsustada on võimatu. Seekord kaotas suur ja võitis pisike.
Õhtu möödus kingitusetseremoonia, tordisöömise, Imago ja "Zoolanderiga". Esimese hommikuvalguseni veninud eelmisel õhtul, ööl ja varahommikul oli Cathouse'i pisipervertidele siiski vist nii tugev mõju, et filmi lõpuni ei näinudki. Nele vist pidas üksi vastu tublisti. Nägin esimese osa ära, mis too eelmine kord nägemata jäi, ja siis nägin ainult reklaame. Heh. Tugitool ja padi on niiiii mõnusad kaaslased. Seega oli laupäevaõhtu ja samas ka sünnipäevaõhtu harjumatult vaikne (kui välja arvata Imago tegelased ja nende "Kujutle, et..." valikud, mis osati väga valjusid naerupahvakaid tekitasid) ja kodune. Eks pühapäeva õhtu elik tänane juba saab veidi valjem olema.
Reede õhtu nägi meid taas Bikersis, kus Fetish Mode oma setti peaaegu lõpetamas oli. Kuulsime ära kaks Depeche'i lugu (k.a "Stripped"), mis olid DM enda stiilist kuskil kaarega kaugemal (raskem ja kurjem, mmm), ja viimaseks looks DM-st endast päris kauge Slipu "Psychosocial".
Plekksaapad tegid õhtu aina ja üha paremaks - miks siis mitte kaks sabatit nädalas, eks? ;D
Ülevalt leidsime toreda laua ja mitte nii toredad lauakaaslased, kes kõik kaarte mängima kippusid. Mehed peaks ometi autokaartidega tuttavad olema - meie omad on sama süsteemiga, lihtsalt fotod ja kategooriad on veidi teised. Samas, vahet ju pole, kas sul on kaardil märgitud punktid hobujõu või seksapiili kohta. Sama teeb ikka välja - kel suurem, see võidab. :D Millalgi selle käigus tiksus kell ka kesköötundi ehk algas Laura sünnipäev...öö...õige kuupäev igatahes.
Shades of Purple alustas tsipa tühjale, kui mitte öelda päris tühjale saalile (jälle ja jälle oli veider). Väga kauaks alla ei jäänud ja ka tantsuõhtu alguse istusime üleval. Baaaaaz. Whii! Ei mäletagi, mis lugu see oli, mis meid siiski lõpuks ka allakorrusele tantsima tiris. Metallica vist.
Oli tossu ja tantsu ja head muusikat - nagu ikka GnR, disko ja metal vaheldumisi ja segamini - ja veidi üllatuslikumat valikut (vihje sellele, et "Naisel" oli väga kodune tunne). Uh, viimatimainitud (mees)olend ka tantsis tol õhtul. Bravo ja aplaus vähemalt üritamise eest, õppimisruumi veel on, aga algus on tehtud.
Ja siis vajus seltskond laiali - Nele välja, Laura pingile ja mina ka kuskile sinnakanti jõlkuma ja istuma. Veider tantsuõhtu ainult pooliku tantsumaratoniga. Oh well. Ja muidugi ei puudunud Laura kõrvalt ka ebameeldiv purjus tüüp (isn't that just typical?)
Igatahes klõpsas keegi täiesti ilma hoiatuseta kell 4 tuled põlema - hoiatuslugu, et pidu lõpeb, ei tuldnuki. :/ Pettumus missugune. Rahvast hakati ka vaikselt baarist lahkuma sundima.
Lühipeatus Kristi juures oli lõbus. Mängus olid puuviljad, imelikud itaalia tüübid ja nende naljad, haha indeed, ja gossip, gossip, gossip.
Kolmetunnine uni kella 6 ja 9 vahel polnud just kuigi kosutav, nagu õhtu lõpuks näitas, aga päev algas igatahes paanikaga Selveris, kui nende vahukooreriiul tühjalt tolmu kogus. Selline asi pole üldse meeldiv, kui tegemist ootav tort 1/3 osas vahukoorest koosnebki. Marssisin neetult tugeva ja külma tuulega võideldes (paha, Whip, paha) Maxiiimasse, kus oli vahukoort lademetes.
Tordist seal teises nurgas.
Päeva teise poole võitlesime ka tuulega (ikka veel väga paha Whip), et Ülemistele jõuda, kus ma Photopointi ja Enteri vahele peaaegu kraavi trampisin, sest kahe pleieri vahel otsustada on võimatu. Seekord kaotas suur ja võitis pisike.
Õhtu möödus kingitusetseremoonia, tordisöömise, Imago ja "Zoolanderiga". Esimese hommikuvalguseni veninud eelmisel õhtul, ööl ja varahommikul oli Cathouse'i pisipervertidele siiski vist nii tugev mõju, et filmi lõpuni ei näinudki. Nele vist pidas üksi vastu tublisti. Nägin esimese osa ära, mis too eelmine kord nägemata jäi, ja siis nägin ainult reklaame. Heh. Tugitool ja padi on niiiii mõnusad kaaslased. Seega oli laupäevaõhtu ja samas ka sünnipäevaõhtu harjumatult vaikne (kui välja arvata Imago tegelased ja nende "Kujutle, et..." valikud, mis osati väga valjusid naerupahvakaid tekitasid) ja kodune. Eks pühapäeva õhtu elik tänane juba saab veidi valjem olema.
Laura sünnipäevalaulud: Kosmikud "Sünnipäev" ja kellegi väga urrurrurr-kurikurikuri "Silent Night" (hii...silent Night, holy Night..mhmm).
No comments:
Post a Comment