Eksamitelt saab vist vahel nii ka läbi, kui kirjutada hästi-hästi pikalt ühte punkti lahti, ja õppejõud ei viitsi seda lugeda. Võib-olla. Ma kirjutasin hästi palju, kahest asjast pooli asju teadmata ja lendas ikka A. Me happy.

Aga nüüd edasi järgmise juurde...hermeneutiline ring, hello! Ja nii jääbki tuba koristamata - koolist tööle (mille vahepeale jääb täiesti valikuvaene söök koolisööklas, kus kõik toidud sisaldavad liha, liha ja liha), töölt kell 21.30 poodi, koju ja siis püüa veel lugeda Ihoneni kirjandusteooriat kell 12 öösel kolmanda tassi piparmündi tee juures, sest nina on kinni ja kurk valutab ja uni on ka. Pff. Aga no mis seal's ikka, õigusteadusetegelastel on ilmselt hirmsamaid asju õppida kui strukuralism ja vene formalistid ja erinevate inglise keele varjundite häälduserinevused. Good luck, people!

Seoses eksamitega. Ma arvasin kunagi, et kuidas saab näiteks matemaatika lihtsustamisvalemid või muud valemid ära unustada (nagu vanemad, kes midagi enam ei mäleta keskkoolimaterjalidest). Nüüd ma saan täitsa aru. Enam ei teeks siuh-viuh sin-cos lihtsustamisi (peale selle, et sin ruudus pluss cos ruudus = 1...oli ju?) Aga vahel tundub mate loogilisem, kui keeleteadus, teate.