Well now.
Eesti keeles ikka? Eks oleneb tujust, ma arvan. Kui tuleb tuju, on inglise keeles, sest ma ei oska eesti keeles öelda paari asja.
Ma pole kindel, kas ma viitsin/suudan seda siin ülal pidada. Võib-olla lihtsalt dubleerin algse blogi asjad siia, võib-olla tuleb siia midagi, mis kõigile msn listi inimestele mõeldud pole, vaid neile, kes seda kohta siin teavad.
Mul on shokoladi maitse suus (see asi ei luba kirjutada mul tähte s-katusega) ja Charlie't nutmas näha oli kohutavalt armas. Tahaks kallistada teda. Või siis kedagi teist. Kes ka...Jah. Ühesõnaga ma ootan juba jõule ja Merli sünnipäeva/meie jõulukat ja uusaastaööd, et saaks veelkord jala vaikuses koju jalutada mööda lumist tühja tänavat.
Ma igatsen tassi punast teed, vaikset nurgakest raamatuga ja natukest muusikat, kuid mitte siin, siin ma seda juba sain paar tunnikest tagasi. Ei, mitte siin. Tegelikult ma peangi küsima, kas minu jaoks jäi veel sinna metsa üks tühi vaikne nurgake, kus mitte kedagi pole miilide raadiuses.
Esimese korra jaoks küllalt segane ja tobe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Hee, Charlie'ga oli mul sama lugu. See oli nii ootamatu. Aga natuke võlts ka. Sest ma lugesin kuskilt, et selle võtte tegemiseks kulus 4 või 5 erinevat korda... sest Dom nagu naeris lihtsalt... :P
Armas blog.
miks te nii hästi peate kirjutama :S
miks LuLu hästi peab kirjutama, tahtsid sa küsida =)
Mina ei oska...mul on need hood, mida tuleks ignoreerida...
:D
Post a Comment