Haa, sain lõpuks Wifi-loomale elu sisse!

Eh, muud polnudki. Esimesed pool minutit esimesest loengust olid jube naljakad, sest õppejõud vadistas muudkui inglise keelt. Aga ega nad muud ei räägigi. Nojah, üks neist pobises tahvli ees ikkagi eesti keeles, kui viltpliiats, millega ta tahvlile kirjutas, tühjaks sai.

Muus osas närin õunu, löön aega surnuks ja mõtlen, kas peaks reedel Viljandisse minema või mitte. Või peaks enne mõtlemist hoopis Merliga rääkima. No igatahes...Ah, ma lähen loen Harry't edasi.