Vaid paar päeva oli sellest nädalavahetusest möödnud, vaid paar päeva sellest, kui me laevas arutasime, et nüüd oleks vaja veel Mötley Crüe ära näha ja elu oleks õhupull (Cathouse'i terminites õhupall). Tuju (olenemata arvuti täiesti sajaprotsendilisest keeldumisest tööle minna :/) ja muidu olemine oli isegi läbi lae ja mõtted hõljusid veel kuskil reede ja laupäeva vahelisel ajal. Oli kõigest töine teisipäevaõhtu ja helises telefon. "Istu parem kuhugi." Mh? Milleks see? Aga istusin ja kohe sain aru, miks. Sellistes niigi suurepärastes meeleoludes anda inimesele teada, et juuni näeme me Tamperes MÖTLEY CRÜE'd, on peaaegu tervisele kahjulik. Silmad tõmbusid veidi veele, käed värisesid hetkeks, põlved lõid all natuke nõrgemaks. "Oh my god."
Mötley Crüe. Ma püüan endale seda siiani selgeks teha ja aru saada, et me tõepoolest näeme neid ja teostame korraga umbes kolma unistust - roadtrippimine suvel Soomes, lõpuks jõuda Tamperre ja, noh, the very obvious - MÖTLEY CRÜE! Kas see, et me laupäeval lõpuks nende särgid ära ostsime Hellsinki Shopist oli enne? Kurat seda teab. Igatahes...ohjummel, ohjummel... Too õhtu möödus korteris ringi uimerdades, poolsürreaalses olekus suvest mõeldes, sellest, mis ees ootamas on, ja iga kahe minuti tagant naerdes, kõkutades ja meenutades, MIS täpselt ees ootab. Uinusin totra irvega näol ja ärkasin ka samasugusega. Uskumatu!
Seega on 6. juuni (mis on ka Bazi aastapäev juhtumisi) tõeline dream come true. Ja Sauna Open Air ei jää ju ainukeseks. Juuli alguses kohtab meid ilmselt Ruisrockil - Disturbed ja Mew teiste hulgas. Bloody hell, I tell you, this life is amazing!
No comments:
Post a Comment