Siil

Heli oli natuke halb - vokaali polnud ees kuuldagi, igatahes trumpas tümps selle umbes kolmekordselt üle. Aga nii palju, kui kuulda oli, oli ilus. Sealil on nii mõnus mahe hääl, et see sobiks täiesti suurepäraselt laupäevahommikusse - ja õhtusse ka muidugi -, kui poleks sedasamust tümpsu seal taga. Muidugi ei saa kogu aeg teha lugusid nagu "Kiss From a Rose", aga vähemalt on see meeldivam. Selline tore pooleldi tantsuüritus oli. Ja kui välja arvata kolm eriti absurdset ja ebameeldivat neiut, oli täitsa mõnus.

Kõrvu kriipis, kui neiud karjusid: "Vaata, vaata, kitarrist! Ääääaaaa, ta on niiiiiiiiiii armas!"...kui tegu on bassistiga. Äkki on see mingitsorti kretinism, aga no kuidas saab öelda bassisti kohta kitarrist? Basskitarr, okei, aga...no...Häiris nii kohutavalt koos nende üldise ebameeldiva käitumisega.

Aga vähemalt pikk mustanahaline prantslane mu ees oli tore ja küsis enne kontserdi algust, et kas ma üldse midagi näen. Meeldiv onu.

Tore õhtupoolik, aga ei midagi nii erilist. Pole see suur austaja ka, kes esireas väljasirutatud käe poole sirutaks...noh, oleks ju võinud, ta oli pooleteist meetri kaugusel ikkagi. Ja turvaala ju polnud...