Mis siis, et Ecco kingad kõige stiilsemad pole ja võib-olla väga igavad välja näevad, läbi lompide on nendega vihmasajus väga mõnus jalutada, parem kui kummikutega isegi. Nad on soojemad kui kummikud ja mugavamad ja jalad jäävad sama kuivaks. Oleks siis veel midagi kinnaste sarnast, et sõrmed otsas ära ei külmuks, oleks see tegelikult suurepärane ilm jalutamiseks. Kui vihmavari ei ähvardaks tuules murduda või ära lennata ja kui kõnniteele ohtlikult ligidal sõitvad suured auto tervet külge täis ei pritsiks. Aga kui jõudagi Stockmanni pooleldi uppununa, pole sel ka mingit tähtsust.

Vabatahtlikult ma sinna väga ei kippunud, välja arvatud siis porgandimahla ostma. Kümme minutit ja silmad valutavad. Rahvamassi elab suurepäraselt üle, isegi selle ülitotra klimberdamise nimega muusika pole tappev, aga need kollased sildid, nende tohutu hulk, paneb silmad valutama. Niisiis ilma peatusteta võtta, mis vaja, ja minema! Porgandimahla oli terve riiulitäis, aga kahtlane tunne on, et puudu jääb. Minul see tähendab. Pooleliitrine pudelike saab kuidagi väga kiiresti läbi. Õhtuks on mõlemad läbi, nii et...

Ja kui päris aus olla, tahtsin ma ju Apocalypticast kirjutada. Aga seda teeks mingil sellisel hetkel, kui mu voodil poleks hunnikut asju ja selja taga ei lihvitaks seina. Läheks arvutiga kuhugi mujale, aga väljas on võimatu ilm (mina kui vihmaarmastaja ei peaks kaebama, aga arvutit ma ilma arvutikotita sellise ilmaga uksest välja ei vii)

Hah, "Kodu keset linna" taustaks mängis just hea kolm minutit või kauem Apocalyptica...üks lugu. Nime jään võlgu. Aga, kurat, hea oli! Nii see kui live.

*demonstreerib ülbelt, et internet töötab lõpuks, kui korteriomanik teises toa otsas tööd teeb* Muhahaa