Cry your eyes out

Kaks halba uudist, üks hullem kui teine vist, ei teagi, kumb hullem oli. Sandrale lähen homme haiglasse külla, ülikoolile ka loodetavasti kunagi. Kunagi, aasta pärast ehk? Metsa, suhteliselt kindlalt aasta pärast.
Üks natuke parem uudis oli, no aga see nende kahe kõrval oli nagu imeõhuke vorstiviiluke kahe burgerisaia vahel - ei mingit erilist tähtsust peale selle, et ma saan nüüd reisil pleieriga kahekesi olla mullis vahepeal.
Ja siis veel kolm ja pool tundi tihedat proovi.

Damn, kas ma pean tõesti kuhugi Iirimaale Delisse võileibu ja kohvi minema tegema või lasteaiakasvataja abiks, kes hirmutab kõik lapsed ära nagu D. Noh, kahest lasteaiakasvatajast on saanud tänaseks muusikud, staarid. Might try. Ja aitäh emale, et ta nii mõistev on sellega. Kuradi sajandi iroonia, et sel ajal, kui mina Itaalias peesitan, peesitab siin üks itaallane ja mu itaalia keele õpingud jäävad vähemalt aastaks puhkusele, kuna ma olen lihtsalt Itaalias katsete ajal. Neetud.

Standin' on the verge of insanity
Standin' on the edge of being free

Ciao, bella! Oi ma tahan ära. Anywhere...anywhere but here...