Reede

Tegelikult sai see tekst kirja pandud juba eile õhtul, aga siinne blogimajandus ei tahtnud üldse, et ma siia midagi kirjutaks.

*mugib topeltjuustuga võileiba ja põrnitseb pooleliolevat konspekti*

Kui ei jää otseselt millestki ilma, kuid tead, et midagi vägevat toimub kuskil mujal ja ennast seal pole, siis on ikka natuke nõme tunne. Kadeduseussike siis keerutamata. Esimene reaktsioon on üldse vastik, selline ilmajäämise tunne ja miks, miks, miks??? Aga mida siis teha? Kiruda saatust? Pärast esimest emotsiooni stoilise rahuga võileiba edasi süüa ja oodata, millal midagi head uksetaha ilmub? Või kõigest väest püüda nuputada, miks ise ei saa ja milles viga?
Viga on selles, et...Me mitte ei saa liiga vähe, vaid tahame liiga palju. Kuigi isegi ütlus, et igaüks on oma õnne sepp, ei lohuta mitte üks raas, sest sepatööd alustada nagu ei oskagi kuskilt.

Täpselt nagu ei oska kuskilt võtta seda indu ja jaksu õppima hakata. Motivatsiooni nagu tegelikult oleks, aga vot ei tule välja. Nii uskumatult kõrini on juba, et hea on, kui läbigi saab neist. Jajah, sellise suhtumisega ma kaugele ei jõua, aga ega ma avasüli ja suure naeratusega nüüd seda tohutut materjalikuhja (ja mitte ainult üht, vaid lausa kaht kuhja) vastu ei võta.

Topeltjuustuga võileivast on möödas nüüd vist juba tunde, kuna see tekst jäi vahepeal pooleli ja loogiliselt kadusid kõik mõtted kus seda ja teist. Mitte, et mul kunagi väga häid mõtteid oleks, mida siia kirja panna. Ju siis minu blogindus jääbki isiklikule mõmisemise tasemele, mitte päevakajaliste sündmuste arutamiseks. Las see rõõm jääb teistele, kel rohkem annet ja huvi selleks. Ma vigisen vaikselt oma nurgas edasi.

Ja nüüd ma hakkan siis filosoofiat lugema. Eks näis, palju kahe tunniga jõuab. Siis pühapäeval uuesti. Appi, see on nagu viimase aja peateema, muudkui filosoofia ette ja taha, söögi alla ja peale ja söögi ajal ka.
Aga et mitte sellest lõhki minna, vaid hoopis ühest teisest asjast lõhki minna, siis...

...RABAROKKIMA!!! Tore laupäev täis toredaid inimesi, ilusaid rokkareid, igas stiilis rahvast ja ülivägevat muusikat!
rok rok