Järve ääres kiige peal oli jube mõelda tolmustele tänavatele ja lärmile ja kolehallidele kõrgetele majadele Tallinnas. Tegelikult siin polegi nii kohutav, kui päike paistab ja kollased puulehed katavad kõnniteid ja muru. Kui vihma sajab, muutub kõik muidugi lögaks ja poriks, aga peab otsima ilusaid asju, mitte koledaid, eks? Oscar Wilde vist kirjutas umbes nii, et õiged inimesed näevad ilusates asjades ilu, mitte ei otsi neist koledust. Aga kui ma nüüd sõnastusega puusse panin, jäi mõte ikkagi samaks. Niisiis oli jube ilus, kui ükspäev peatusesse jalutades lehed jalgade all sahisesid ja puudelt nagu ülisuured lumehelbed langesid ja taevas oli pilves.

Asja kogu mõte? Eh, jah, polegi. Et elu on ilus? Nikki ju kirjutas: "Life is beautiful." Eks ma siis usun teda.

Ah, ja paar halba ideed:

*lasta Laural saksa keele sõnu õppida;

*suure tegevusetuses istuda arvuti ette ja ainsat sinna salvestatud juttu lugema hakata, eriti kui see jutt hõlmab anatoomiat, bioloogiat, ühiskonnaõpetust, esteetikat, muusikat ja kehalist kasvatust;

*desktopi pilti valida.

Oh, and a merry bloody Christmas to you, at six am, Christmas morning. ;)