Kuidagi imelik oli kuulda, kuidas Marleen arvas, et tal on igav elu, selle peale, kui ma seletasin talle lühidalt, et me käisime eile ja veel paar korda varemgi EMK-l. Ja et buss jõuab öösel kell 1 Pärnusse alles. Ma mõtlen nüüd näiteks tänasele tagasi ja piilun päevikusse - mõttekas päev, peab mainima:
Esimesed kolm tundi - natukene tundi, inka kodune töö, "AKAV" (siiani super!), Tiimari ja pontsikud.
Muusikaajalugu - pool esimest tundi - uniiiiiiii. Siis juba võis kuulata natuke seda regivärsilist rahvalaulu ja mida kõike veel. Vahepeal oli ülim toredus teada ette, millal ja kus toimus teine või kolmas üldlaulupidu.
Esimest korda tuli tunni tunne saksa keeles - viisteist minutit, et kirjutada postkaart. Mõtteid - null. Vorpisin midagi valmis ja tuli välja, et üks pisike näpukas oligi ainult. Super. Ega sealt vist mõtet ei otsita, sealt tekstist, eks?
Inglise keel - terve tund modaalverbide ülesannete kontrollimist. Super. Homseks saime veel rohkem, kuna "Maripuu suutis nii hästi vastata" ja herra Tauli (või peaks siis ütlema Mister?) "süda tilkus verd talle B-d pannes". Veider, tegelikult, see moment, mil ta seda mainis, sest ma just samal hetkel lõpetasin joonistust oma päevikusse - homse päeva numbri ümber kena süda ja siis midagi sellesarnast juurde, mis peaks mu tarbekunsti kavandil olema - okastraat ümber ja süda tilgubki verd. Pole oluline tegelikult.
Ja ajalugu oligi siis ainuke mõttekas aine täna vist. Oh, ma olen kindel, et kõigi nende tööde ja pabistamiste kiuste ma siiski jään neid tunde igatsema. Need naljad ja lollitamine ja õpetaja mõnus kaasamäng aeg-ajalt. Radioaktiivne riis. Nimelt et hiinlased katsetasid oma tuumapommi riisipõldudel. Ja inglased Prantsusmaal. Peaaegu. Kirjutaks ajaloo ümber...


Ja homme on sõbrapäev. Ei mingit Püha Valentini ega kedagi. Sõbrapäev. Ma tegin koogi valmis juba. Niisiis saab homme keset meeletut kelgutamist kooki süüa mingil erilisel kombel. Ei kujuta ette, kuidas, aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ema keelas mulle peaaegu kelgutamise ära, ma lubasin siis, et ma seisan kõrval. Ja teen pilte. Ja valvan kooki. Ma loodan, et see piisavalt söödav on.


Oih, vabandust, jälle tuli midagi pikka ja tobedat. Ma suunan end nüüd matemaatikale ja kaartide meisterdamisele. Ma ei oota just palju ei esimesest ega teisest üritusest. Ma ei oska.

Lõpetuseks ilusa loo mõned read.
Goo Goo Dolls ja "Iris"
"And you can't fight the tears that ain't coming
Or the moment of truth in your lies
When everything feels like the movies
And you bleed just to know you're alive

And I don't want the world to see me
'Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am"