Naljakas, tegelikult. Apelsinidel pole seemneid sees. Nüüd on mandariinidel seemned. Kunagi, ma mäletan, olid apelsinid pinnuks silmas, sest kogu aeg pidi neid vastikuid seemneid seest ära korjama ja alles siis sai normaalselt apelsini sööma hakata. Ja muidugi see jube tüütu koorimine. Viimane on nüüd täitsa okei tegevus. Aga ikkagi. Seemned. Miks nad nüüd mandariinide sisse pandud on? Kas praegu on siis seemne-vabade-apelsinide ja seemneid-täis-mandariinide ajastu?
Või on mu lapsepõlvemälestused hoopis sassis ja segamini ja ma ei teinud tookord apelsinidel ja mandariinidel suurt vahet? Hmm. Oh, kas tõesti? Loodetavasti siiski mitte.

Ja mõni aasta tagasi olid jäälilled akna peal rohkem lillekujulised ka. Nüüd on need nagu pikad varred ainult ilma õiteta.

Ja üldsegi, kunagi toodi mulle - siis kui ma haige olin - hästi palju pirne. Need on ka kuhugi ära kadunud. Vahel toodi vist kommi ka, aga ma ei mäleta seda nii hästi, et väga kindel võiks olla. Igatahes tõi vennake täna mulle ühe kommi, kui ta koju jõudis. Ja ütles, et ma tema kitarri peale ei köhiks, kui ma kogemata "Romance'it" mängides turtsatasin.


Aga nendest härra Borgesi esseedest ei saa ma mõhkugi aru. Alguses vahutab tangost ja siis mingist arusaamatusest ja siis kirjanikest ja...Ja edasi ma pean lugema veel. Fuh.