Meil oleks nagu kevadine suurpuhastus käsil. Ema käib harjaga siia-sinna-siia-sinna uksest sisse ja välja ja toast läbi. Ja nii mitu korda. Küll veab kahvleid ja lusikaid ja siis klaase ja siis taldrikuid või midagi. Jubedus. Ja kell 11 umbes leidis ta, et peaks minu toa põranadat hakkama pesema...

...hetk...ma saadan nüüd vennale sms-i sõnumiga: PALJU ÕNNE :D :D :D

nii...Huvitav, millal see kohale jõ...Ohoo..NÜÜD jõudis. :D hihihi *naerab omaette*


Nojah. Igatahes on mul täitsa vana vend. Tark vend. Inglise keele olümpiaadi võitnud vend. Me proud of me borther. (tähelepanu: see on vägagi teadlik vale keelekasutus. Yes, it is)

Teil olid siin...

Ooo...ta saatis sõnumi tagasi kirjaga: AITÄH :D kõrvaltoast siis. Kommunikatsioon.

Igatahes teil olid oma blogides sellised üdini toredad luuletused, ja mul polegi ühtki kuskilt võtta. (Nüüd läheb ema porgandiga vennale õnne soovima...) Need luuletused, mõned need, mis me tunnis läbi vaatame, on nii ilusad ja kuidagi puudutavad.

Ah, see jäi silma ja meeldis. Vähemalt täna õhtul:

Nüüd läbi unuvate õhtute
kaob mõte nagu hilinenud regi.
Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine,
ta magusust jääb küllalt janussegi.

Et sinu tee on meeletuse tee
ja sinu laul ei kuulu kellelegi
sa oled võlgu ainult sellele,
kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi.

Su tundeid mingi tuul ei puhu ära,
on piiritu su riik ja rajatu su piin
kui mäestik, kus ükski jalg ei astu.

Just siis, kui kõige heledamalt särad,
tuhm kaduvik su saagiks valib siin
ja surub näoga igilume vastu.

(A. Alliksaar)



"One word more and I'm ready to hate you
Hello, my name is Revolution
You try to remove me but that's too hard
And even if I forgive you for you said...I won't stand you

You are awful and you know it, too
And I don't need your advice on how to live
I hate you too
I forgive you but I'm not your slave
Oh no you, do you even care?"