kohuke

Isa tõi just kolm kohukest mulle. Ma nüüd ei teagi, mida teha edaspidi. Kas jätta kohukeste söömine üldse sinnapaika ja vahel poes suud vesistama - Saksamaal neid ju pole, eks, nagu muud kohupiimasarnast värki väga - või siis süüa neid nii metsikult, et isu lõplikult ära kaoks. Kuigi...kookosekohukese puhul - never!

Ja siis hakkas ema msnis pärima, kas ma võtan mingi kurgurohuvärgi ka kaasa, et ta telliks endale uue, või tellib ta üldse mingi kalli aaloegeeli või mingid veel kallimnad C-vitamiinid. Ee..Palun öelge, et teie emad on ka niisama hullud selle ärakolimisvärgiga. Pliis. See ajab varsti hulluks juba, kui väikeste pisiasjade peale peab mõtlema - C-vitamiin, nojah. Mulle aitab neist kollastest vene omadest kah, aitäh.

Hullumaja kolmas korrus tegutseb jälle. Mul on pubekaperiood, võtke teatavaks. Grr ja urr ja pähh. Ma süüdistan selles ainult ühte...ee...ma ei tea, kas inimest või bändi. Ja just praegu ma avastasin, et on kaks Chrisi, kes mõlemad on kitarristid, kes mõlemad armastavad roosat värvi ja kellel on isegi samasugused lavapoosid. o.O Ja siis on veel üks meeletult ilus Chris, kes õnneks on laulja. I need a life, once again.