Mul on mingi mölapidamatus viimasel ajal tekkinud. Eriti kui tegemist on varahommikuga või siis mõne mõnusa raamatu lugemisega.
Bussis näiteks, kinno sõites, oli mul tunne nagu hallil kassipojal taganurgas, kelle säravvalge karvaga õdesid-vendi potentsiaalsed ostjad imetlevad ja kelle tähelepanu keskpunktis nad on. Eespingis lobisesid kaks tüdrukud, sama ka minu kõrval istuv tüdruk sõbrannaga. Mingil hetkel aga nende jutt vaibus ja pikka aega olid mõlemad vait, mõlemad sellise näoga, nagu mõtleks nad: oih, vaikus, midagi peaks ütlema, aga mida...mida...piinlik on. Umbes selline moment, et kõik teemad, mis mõlemat huvitavad, on kordi varem läbi võetud.
Em, jah, midagi oli nagu veel mõtteis, aga see pudenes kuhugi koos mündishokolaadipuruga. (nämm nämm)
Aga tänaseks over and out.
2 comments:
mul võiks selline mälapidamatus olla aeg-ajalt, mille ajal ma kirjutan lahedaid asju. praegu vaatan oma blogi ja see on nii igav.
annul on ka mälapidamatus. äkki on see nakkav? võiks ju.
yeah, tahtsin just öelda, et ma ka mölisen täna ERITI palju. hommik kujuneb mõnusaks taastootmiseks, et millest ma siis kirjutasin/rääkisine. hõissa, et ma nüüd seda tegu ära ei teeks, mida merlile ütlesin, enne kui ta magama läks (lisada üks inimene msni) sest kui teeksin siis oioioioioi (jah, kui sa nüüd nats mõtled, saad aru, keda mõtlen. et seeeee kellest ma veist obsessed ja possessed olen viimasel ajal). tjsah.P
ää möla mine äraaaaaaa
Post a Comment