Selle asemel, et elada minevikus või unistada tulevikust, püüa elada rohkem olevikus. Nii kirjutas horoskoop täna.

No mida? Eile ma peaaegu pool päeva viibisin tulevikumõtetes ning õhtul vähemalt pool tundi ühes väga armsas ja kallis minevikuhetkes. Tulevik hirmutab, minevik on ilus, olevik - juba möödas. Eks ole sageli ju nii, et oodatav või juba möödunu on palju toredam ja köitvam kui hetkemoment. Kes poleks tunnis unistanud suvevaheajast või nädalavahetuse plaanidest või mõelnud tagasi millelegi hoopis huvitavamale kui energia jäävuse seadusele?
Võib-olla olen ma siis liialt, ma ei teagi, mis sõna kasutada tegelikult. Naiivne? Hmm. Pea laiali otsas ja keskenduda ei suuda? Oh, neid hetki, eriti koolis, on küll ja veel olnud. Või, tähendab, oli. Vahel on lihtsalt hästi mõnus põgeneda olevikust ja reaalsusest kuhugi mujale. Vahet pole, kas minevikku või tulevikku või pelgalt fantaasiamaailma. Vahel on see isegi liiga hea, nii hea, et põntsatusega tagasi olevikku ja reaalsusesse maandudes on lausa valus.
Praegu tunde enam pole ja kodus ka heast peast unistama ei hakka, muudki teha tavaliselt. Aga kõige tihemini siis näiteks bussis istudes-seistes, pleier mängib ja mõtted jooksevad - ükskõik kuhu või kelle juurde. Parim teraapia, neh?
Peaasi, et endal oleks hea. =)

By the way - mina olen igatahes nüüd homse pärast närvis. Kes laupäeval kinno tuleb?

Pääasia on kuintenkin pitää hauskaa!