Ma pidin taksoga koju sõitma, sest ta läks vanematega maale vanaema juurde. Tal pole endal autot. Ja eile ei näinud ma ka teda. Oh. Samas, kui ta oleks bussis olnud, siis oleks kõik teada saanud pärast, et tema, noh, on olemas. Intervjuu ju. Mis siis, et pilte me ei lubanud teha. Teate, vaba aeg ja privaatelu ja kõik muu. Merli keeldus piltide tegemisest. Me lubasime neile saata pilte enda galeriist. Me tõesti, tõesti saadame.
Kusjuures mulle jäi mulje, et see, et me teame nii Frank and the Way Brothersit kui ka fakt, et me tõesti härra Billie't teame, vapustas toda ajakirjanikku tõsiselt. Ta poleks vist arvanudki...
Ja kui ta teada sai, kuidas me näiteks toda Franki tundma saime. Noh, tegelikult ma rääkisin temaga ju paar sõna, enne kui ta asus Merlit elustama. Vaesekene hakkas lämbuma lausa, muutus näost rohe-puna-lillalapiliseks.
Ah, muidugi, see neiuke, kes meile küsimusi esitas, oli tõelises shokis, kui ta kuulis, milline maja meil on. Kujutage nüüd ise ette, kui sa saaks sellisest asjast kuulda - viiekorruseline maja. Esimene korrus puha külaliste ja pidude päralt, teisel bändiliikmes, kolmandal kahe bändiliikme - Lu-Lu ja Awre toad (kus üks hoiab luku taga mingit kääbikute seltskonda ja igasugu näitlejaid ja teine tervet Inglismaa jalgpallikoondist...või oli see Brasiilia?), neljas korrus ka bändi päralt - koos stuudioga - ning viies katusekorrus. Teate, selline chill koht. Ma kujutan ette, et neiuke läks ja lobises sellest nüüd kõigile, keda ta vähegi teab. Samas, ega me ei maininud ju, kus see meie väike maamajake siis ka asub.

Ja muuseas - meil on peaaegu terve aasta esinemised juba kinni pandud, niisiis kiirustage, kui tahate veel meid kuskil näha. Ja kui teil väga veab, saate lisaks Lil'Angelzile kuulda-näha ka duoprojekti My Retarded Friend. Viimati mainitul on hetkel lausa kaks laulu, põhiesinejal kavas ka uhiuued laulud varsti ilmuvalt albumilt, mis siiani nimetu. Aga seniks lugege raamatut "B-b-b-bullet in a B-b-b-book"!


Tervitustega