Ah, ma vist lõpetan.
Muud kui mõttetuid sõnu leida pole, muud kui arutuid arutlusi ilmaski eest ei leia. Tühikud ja komad teevad tekstist teksti, sest muidu on lihtsalt sõnad reas.
Äkki mul on ka meeletu tähelepanuvajadus ja hirm? Seesamune foobia juba on, see ämblike oma, vaadake Merli blogist.
Oh, linke mul ka ju pole. Aga polegi oluline, kui see seisma jääb siia niikuinii, lihtsalt nii, nagu ta on, uue infota infoga. Muud kui teiste sõnu siit lugeda pole.
Aga et olla mitte-nii-enesekriitiline, siis ma arvan, et mu väike kirjutamise-ürituse-üllitis on päris okei. Vähemalt 2/3 sellest.
Ahsoo. Lapsed. Julian ja Lilian. (jah, pole eesti moodi, ja ei, viimane neist ei tule mitte Vivianist, mis on hästi armas nimi iseenesest)
I believe I could get through it
I could even get into it
But only you can make me do it
1 comment:
minu kohustus on sul mitte väga enesekriitiline lasta olla (ok...see oli NII imelik lause. valesti ka )
Post a Comment