See pole suurlinn, vaid suur linn

ehk

läbi autoakende

Eile bussis kirjutatud paar rida: "Tunne, nagu midagi oleks puudu, midagi on valesti. Chris laulab I will love you anyway. Kuidas ma seda laulu armastan."

Igatahes ei väljunud ma bussist ei Pässas, kust oleks hea olnud kohe edasi nõmmele sõita, ei peatuses, kust oleks olnud viis minutit sugulaste majani jalutada, vaid bussijaamas, kus pidi ootama nr 23 kakskümmend minutit ja siis sellega 28 minutit loksuma ning seejärel veel ühest ligemast peatusest mööda sõita ja kokkuvõttes võinuks tund aega varem kohale jõuda. AGA. Tuju läks keset linnaliinibussisõitu hoopis palju paremaks. Music does magic. Aga linnatuled ju ootasid.

Ma ei tea, kas seda on kerge ette kujutada, mis nüüd järgnevalt tuleb. Nõmme keskusest allamäge jalutada, paar autot vastu sõitmas, inimesi pea olematu arv. Pleieris laulab igati ilusa häälega Brian Molko: "And if you`re ever around, in the city or the suburbs.. of this town, make sure to come around /---/ And if you`re ever around, in the backstreets or the alleys.. of this town, make sure to come around" Nagu filmis. On vist nii, et mida suurem ja kiirem linn, seda aeglasem muusika sobib ja vastupidi.

"Lähed Soome, saad töö, palka saad niikuinii rohkem kui üüriks vaja. Siis teed sisseastumiskatsed ära, keel selge, ja ongi korras." Umbes nii kõlaks kokkuvõte eilsest cheeringust minule. Aitäh onu, aitäh tädi, ehk teate, kust saada julgust ja tööd? Muu osas olen ma igati valmis. "Aga äkki Soome on liiga lahja, äkki London?" Noh, hetkel sobib kõik.

Polnudki lõputult palju osse. No ikka oli ka, aga mitte nii palju. Lihtsalt väga palju ilusaid rikkaid inimesi ja vähem ilusaid ja vähem rikkaid inimesi ja siis minusuguseid autovõhikuid, kes vaatavad autot selle järgi, kui ilus ta on, mitte margi järgi. Novot. Lexus oli ilus ja üks pisike punane kabriolett veel. No muidugi tsiklid ka. Oh iludus.

Mõtted said otsa. Igatahes suured kaubanduskeskused panevad mu silmad valutama ja nii paha on siis. Kingi ka ei leidnud. Seelikuid kuhjaga, aga kellel on paar tuhat? *siin oli vihane äraminemise tekst, aga ma kustutasin selle ära*

Rainer ja Teet olid ka bussis. Pluss imelikku eest keelt kõnelev härra ja tema sõber soomlane, kellega nad soome-eesti-inglise hübriidkeelt kõnelesid, millesse sekkus mingil hetkel ka mu vanaisa tagapingist. No tere talv. Teavad ka veel üksteist.

Ma kirjutasin mingi asja neoontuledest ka, aga see jääb ka sahtlipõhja. Muuseas, kui taskus on 400 krooni, rahakoti vahel ID-kaart ning silme ees meri Pirital ja suur laev taamal, siis tekib ikka mõningange kiusatus küll. Üheks otsaks ju piisab?

Ma tõesti vabandan, et see nii kohutavalt pikk ja osaliselt sisutu tuli, kuid ma mõtlesin niigi rohkem selle jaoks siin välja kui hetkel kirja panin.

In deep shadows the most brilliant neon lights