They don't even know what it is to be a fan. Y'know? To truly love some silly little piece of music, or some band, so much that it hurts.


"Almost Famous"
Tv3, reede, 21.45

Ma topiks selle ühte patta filmiga "Rockstar" ning siis veel ühega, mille nime ma ei mäleta, aga mille lõpus figureeris laval Kiss. Ehk siis sinna patta, kuhu peale kleebiks sildi "Vastikult HEA". Tegelikult peaks sisust rääkima, aga ma ei oska ju väga hästi. Oli poiss, talle meeldis bänd. Ta oli ajakirjanik, temast sai rokikriitik, bändi sõber. Oli Penny Lane, bänd ja poiss mööda Ameerikat kihutamas nii Dorisel kui lennukil, muusika täiest super. Noh, ja mis seal siis ikka, eks? Aga sellised vastikult head filmid kohe panevad midagi alakõhus kihelema ja oma tuppa saades pärast filmi lõppu on vaja midagi taolist, midagi head ja vanemat. Kõvasti ja kohe. (Mötley Crüe) Kontserti oleks vaja. Jah, vot, mitte Metallicat, see pole päris see, aga midagi...millel on 'see'. See? Eks mõelge ise välja, mis see 'see' on. Mina ei oska seletada.
Igatahes on tuju super. Vägagi kohe. Rääkige siis veel filmide halvast mõjust.
Eighties coming back? Please??

Homne programm: kunst.