Ainult lapsed võivad naeratada nii, et selle pole nukrust. - A. Alliksaar

Ma nägin juba unes kirjandikirjutamist. Ma ei saanudki aru, kus ma täpselt siis olin - vaheldumisi nii aulas kui ruumis 3-2. Ja mul tundus kirjutamine nii sujuvalt minevat, et ma jõudsin planeeritud mustandi kirjutamise ajaga valmis teha lausa kaks ja pool mustandit. Erinevatel teemadel kõik. Siis rääkis Elma, et ärge unustage tsitaate või refereeringuid panemast ja mulle tuli lausa unes meelde üks, mida ma tahaks kasutada. Ma ei teagi, kas see on lohutus, et mul mõned tsitaadid isegi unes meeles on. Lõpuks suutsin ma veel valmis kirjutada mingi lühema teksti, mida ma tahtsin pärast koju jõudes blogisse kirja panna.
Edasi läks nii, et ma olin kolmapäeva hommikul (enne kaitsmist siis ilmselt) koolis ja avastasin, et ma olin esmaspäevase füüsika töö maha maganud.

Muuseas, ma juba rikkusin Künnapase reegleid tänaseks - ma nimelt lippasin hetkeks õue postkasti juurde ja pärast lähen korraks linna. Oih. Aga ma mõtlen, et ilmselt on siiski parem veidi päikest ja tuult saada kui terve päev tolmu sees istuda.

Tahaks nagu midagi öelda, midagi soovida teile homseks, aga...Teate küll.